2025. aasta muld on klibumuld. Pikemalt on klibumullast kirjutatud Eesti Looduse 3/2025 numbris: "Klibumuld: haruldane, aga huvitav". Loe artikkel läbi ja tee proovi, kui...

2023. aasta 15. veebruaril leidsin Tallinnast Lasnamäelt hiiglase kasvu kibuvitsa, kes võib pürgida kandma Eesti rekordit. Põõsas on roninud kasvama hariliku männi võrasse ning...

Küllap on enamikule, kes Alam-Pedja looduskaitsealal käinud, tuttav Palupõhja külla viiv tee. Toda mööda astudes, tänapäeval küll enamasti sõites, jääb poole peale – just...

Möödunud aasta juulis juhtus minuga Riia bussijaamas ootamatu ja üsna ehmatav lugu. Oli päikeseline ja palav suvepäev, sooja oli 30 kraadi ringis. Astusime õhtul...

2025. aasta orhidee on püramiid-koerakäpp, kellest on pikemalt kirjutatud Eesti Looduse 1/2025 numbris: "Erkroosade õitega aasta orhidee: püramiid-koerakäpp". Loe lugu läbi ja tee küsimustele...

Suvi on käeulatuses ja sisukas lugemisvara kulub sellel ajal igati ära. Saadame sulle koju kolm tänavu ilmunud Eesti Looduse või Horisondi numbrit ühe kaanehinna...

Põder on maailma suurim hirvlane. Eesti isendite turjakõrgus võib ulatuda kuni 2 meetrini. Luuleidude põhjal on põder Eesti alale ilmunud 9000 – 10 000 aasta eest. Meil on...

Eesti Looduse toimetus on valinud 2025. aasta puuks hariliku saare. Pane ennast proovile, kui hästi seda liiki tunned! Küsimustele on lihtne vastata, kui oled...

2025. aasta sammal on harilik roossammal. Välimuse poolest meenutab ta rohelist roosinuppu. Eestis laialt levinud. Sagedamini kohtab teda meie niisketes kuusikutes. Kahekojaline, st isas- ja emasõied on eraldi. Sageli...

Selles numbris: Mirko Mustonen, Aleksander Klauson: Heli vees. Inimese mürajälg meredes aina suureneb Erik Puura: Kuidas põhjavee koostis meie tervist mõjutab? Kadri Paas: Ukraina sõda on tuleviku...