Põder on maailma suurim hirvlane. Eesti isendite turjakõrgus võib ulatuda kuni 2 meetrini. Luuleidude põhjal on põder Eesti alale ilmunud 9000 – 10 000 aasta eest. Meil on...

Eesti Looduse toimetus on valinud 2025. aasta puuks hariliku saare. Pane ennast proovile, kui hästi seda liiki tunned! Küsimustele on lihtne vastata, kui oled...

2025. aasta sammal on harilik roossammal. Välimuse poolest meenutab ta rohelist roosinuppu. Eestis laialt levinud. Sagedamini kohtab teda meie niisketes kuusikutes. Kahekojaline, st isas- ja emasõied on eraldi. Sageli...

Selles numbris: Mirko Mustonen, Aleksander Klauson: Heli vees. Inimese mürajälg meredes aina suureneb Erik Puura: Kuidas põhjavee koostis meie tervist mõjutab? Kadri Paas: Ukraina sõda on tuleviku...

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd...

Selles numbri teemad:- Ago Pajur: VAMP-ilt UMP-ile: Eesti majandusest aastail 1920–1924- Victor Alari: Uudne nutikas poi aitab uurida merejää ja lainetuse vastasmõju- Alar Läänelaid,...

Eesti Looduse jaanuarinumbris saame tuttavaks 2023. aasta olenditega. Asjatundjad tutvustavad põhjalikult tänavust aasta puud, looma, lindu, liblikat ja aasta samblaks valitud rohelist hiidkupart. Kes on...

Mariliis Tähepõld kirjutab kunsti kasulikust mõjust.  Peeter Hõrak mõtiskleb kunsti ja loomingu tekkepõhjuste üle.  Urmas Tartes arutleb loodusfoto kui kunstiliigi üle. Aet Alev-King õpetab joonistama taimi: see...

100 aastat tagasi määras Eesti astronoom Ernst Öpik esimesena maailmas Andromeeda galaktika kauguse. Ta tõestas sellega, et meie kodugalaktika Linnutee pole sugugi ainulaadne ilmaruumi kese,...