
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: INGMAR MUUSIKUS
Eesti kõrgeimad mäed Haanjas ja sügavad järved Rõuges, kurvilised teed ja Vana-Võromaa vaimsus. Rõuge kihelkonna maastikud on Kagu-Eesti tüüpmaastikud; suured kõrgusvahed ja avarad vaated. Mida me veel teame Rõuge kihelkonnast?
Rõuge kihelkond on taas üks nendest, mille loodusrikkus, maastikute erilisus ja kultuuripärand on sedavõrd suur, et siin suudame esitada ainult mõningad märksõnad ja viited. Suure Munamäe ja Vällamäe ümbrus ning Rõuge ürgorg võib teenitult kanda rahvusmaastiku aunimetust. Suure Munamäe torn on koht, kus peaks iga eestlane vähemalt korra elus käima. Suur Munamägi koos Rõuge Ööbikuoruga on kindlasti üks Eesti siseturismi peamisi sihtkohti.
Alustame kihelkonna geograafiast
1934. aasta rahvaloenduse põhjal oli kihelkonna rahvaarv 19 400 inimest ja pindala 860 km2 [12]. Mõlema näitaja poolest kuulub kihelkond Eesti suurimate hulka. Ühtlasi oli Rõuge ajaloolise Võrumaa kõige suurem kihelkond.
Rõuge kihelkonna maa-ala rehkendamine on aga peadmurdev ülesanne. Kihelkonnal on eksklaav Vastseliina, Põlva ja Räpina piirialal: sealne suur Pindi mõis koos kõrvalmõisatega. Suur osa Rõuge kihelkonna lõunaservast on ühtlasi riigipiir Lätiga. Ka seal on oma kõverused. Mõni kihelkonna piiridesse sopistunud ja nüüd Eestile kuuluv maatükk oli kunagi hoopis Läti Apekalnsi (Opukalna, Laitsna) kihelkonna Korneti mõisa omandus.