
Pearnahansu põlistalus
asub Tõnise puukool.
Lapsena seal ringi jooksis
tuntud aednik Raeda Jaan.
Tekst: JAAN KIVISTIK
Täpselt 150 aasta eest, 2. det-sembril 1876, sündis Harjumaal Kuivajõe valla Karla külas Jaan Jürgenson, kessai tuntuks kooliõpetaja ja aednikuna. Aiandushuvi oli tema nimekaimust isalgi, kes hakkas juhuslikult sõstrapõõsas tärganud väärt õunaseemikut pookimisega paljundama. Nii algas senini tuntud magusa sügisõuna ’Sõstraroosa’ levik.
Poeg Jaanist sai õpetaja Uuemõisa vallakoolis ja Triigi algkoolis. Seal rajas ta kooliaiad, kus kasvatas ka viljapuuistikuid. Aastatel 1910–1924 oli ta Uuemõisa ministeeriumikooli juhataja. Seejärel sai Jaan Jürgensonist aednik, sordikollektsionäär ja -aretaja Rae mõisasüdamesse rajatud aias, mis oli juba 1919. aastal rendile võetud. Enne sõda hakkas ta kasutama eestistatud perenime Raeda.
1939/1940. aasta 40-kraadine pakane ja sõda tegid Eesti aiandusele palju kahju. 1945. aastal rajati Viljandimaale Polli puuviljanduse uurimistöö keskus. Hakati selgitama, millised viljapuud olid külmale paremini vastu pidanud.
Polli pomoloogia- ja rahvaselektsiooniaeda koguti talvekindlaid viljapuusorte ja aretisi. Paljud neist saadi Jaan Raedalt ja teistelt harrastusaednikelt, keda tollases kõnepruugis Eesti NSV mitšuurinlasteks nimetati. Polli katsebaasi juhataja
Aleksander Siimon on nende töid tutvustanud artiklites ja kahes 1950. aastate algul ilmunud raamatus.