LIHTNE KÜSIDA | Kes on poolparasiidid?

Kuupäev:

Robirohud on poolparasiidid Foto: Georg Aher

Poolparasiidid on roheliste lehtedega taimed, kes võtavad teistelt taimedelt vett ja mineraalaineid. Nende peajuur on väike ja nõrk, kuid külgjuurtel olevate moodustistega tungivad nad naabertaimede juurtesse. Nii saavad poolparasiidid
osa maa seest imatud veest ja teistest ühenditest. Poolparasiitide lehed toodavad glükoosi ning eritavad õhku hapnikku, kuid nad hoiavad teiste taimede kulul kokku energiat, et hankida endale eluks vajalikku vett ja mineraalaineid.
Kui poolparasiitsetele taimedele tohiks omistada inimeste iseloomuomadusi, siis võiks neid pidada laiskadeks ja kavalateks olenditeks, kes suurendavad naabrite kulul oma heaolu. See oleks küll ilmne liialdus, sest taimed elavad hoopis teistsugust elu kui inimesed. Samas oleks laiskadel inimestel hea ennast välja vabandada väitega, et nemad pole süüdi, sest teiste kulul elamine on evolutsiooni käigus välja arenenud juba iidsel ajal. Mõnes mõttes on see tõde, sest
parasiitlus on eri vormides levinud nii loomakui ka taimeriigis.
Eesti umbes poole tuhande taimeperekonna hulgas on täisparasiitliku eluviisiga kolm, poolparasiitliku eluviisiga kuus perekonda. Seega pole teiste kulul elamine siiski väga sage. Täisparasiidid, kes ise ei fotosünteesi, vaid võtavad kogu eluks vajaliku peremeestaimelt, on soomukas, käopäkk ja võrm; poolparasiidid on linalehik, härghein, silmarohi, kamaras, kuuskjalg ja robirohi.

Loetelus viimane elab niitudel ja kinnitub kõrreliste juurtele. Arvatakse, et nad on niidul olulised, sest pidurdavad kõrreliste kasvu ega lase neil kasvukohas valdavaks muutuda. Robirohul on huvitav nimetus nii
ladina kui ka eesti keeles. Carl von Linné pandud ladinakeelne nimetus Rhinanthus tähendab ninalille ja viitab õie kujule. Sellise õie tolmeldamiseks on vaja pikkade tugevate suistega putukaid, näiteks mesilasi või kimalasi. Õies on harjased, mis kraabivad putuka kehal oleva õietolmu emakasuudmele, misjärel saavad seemned hakata valmima. Omapärastest kuivadest kupardest tuleneb tõenäoliselt taime eestikeelne nimetus, sest vilja raputades kostab kõrisev või robisev heli.

Sirje ja Georg Aher

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...