Eesti Loodus: lilled, linnud ja Matsalu rahvuspark

Kuupäev:

EL14_6-7_kaas.inddJuuni-juuli kaksiknumbri juhatab sisse kirjutis aasta orhideest hallist käpast. Kuigi see silmapaistev käpaline on Lääne- ja Põhja-Eestis veel üsna tavaline, võivad kuivade niitude pindala vähenemine tema arvukust tunduvalt vähendada.
Uues numbris on mitut puhku käsitletud linde. Põllulinnustiku mitmekesisuse kahanemine on mureteema Riho Marja pikemas artiklis. Karl Ander Adami võtab oma fotoloos vaatluse alla suitsupääsukese. Matsalu rahvuspark seostub suuresti linnustiku kaitsealaga; sealsete linnu-uuringute ajaloost ja tulemustest kirjutab Maire Toming.
Putukate artiklisarjas on Mati Martinil seekord kõne all täismoondega putukate väiksemad seltsid: kaamelkaelalised, suur- ja võrktiivalised, koonulised ja kirbulised. Anti Vasemägi tutvustab aga meie lõhilasi tabanud ohtlikku neeruparasiiti.
Matsalu rahvuspark tähistab juunis kümnendat aastapäeva. Esimest aastakümmet meenutab ja vaatab tulevikku Kaja Lotman. Rahvuspargi mälumaastikke vaatleb Mari-Ann Remmel, paepanku rahvuspargi läheduses Rein Einasto ning Penijõe matkaradadele juhatab Marju Pajumets. Jaan Laas püstitab huvitava hüpoteesi Matsalu Neidsaare mäe ajaloo kohta.
Intervjuus keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärvega keskendutakse looduskaitse ja metsamajanduse kokkupuute- ja murekohtadele. Lühivastustest saab teada, kuidas arvutada tuleohuindeksit, ning miks eesti keeles on taimedel tütred ja loomadel pojad. Paras aeg on ka üle vaadata juuli alguses jõustuv uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.
Eesti Loodust saab tellida loodusajakirja veebist: e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.