Eesti Looduse aprillinumbri kaanestaar on hunt

Kuupäev:

Avakirjutises tutvustatakse hundipopulatsioonide käekäiku Euroopas, tuginedes geneetilistele meetoditele. Tulemused näitavad, et üldiselt läheb hundil Euroopas hästi ja päris mitu populatsiooni on hakanud oma levilat laiendama.

Teiseks on luubi alla võetud urvalinnud: Uku Paal annab näpunäiteid, kuidas eristada kolme Eestis kohatavat urvalinnuliiki. Ajakirjas on juttu ka uuest orhideetaksonist väikeselehisest neiuvaibast ja aasta seenest tuletaelast, samuti küüslaugust ja nakrapuu viljadest ehk India pähklitest. Kodumaine matkalugu viib sedapuhku Võhandu jõe ürgorgu, Juhani Püttsepa rubriik „Üks Eesti paigake“ aga Kooraste metsa, talgumeenutus Jelnja rappa Valgevenes ning Hendrik Relve rännulugu Amazonase vihmametsadesse. Intervjuus räägib Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander tehismärgaladest, naerugaasist ja geograafiks olemisest.

Eesti Looduse aprillinumbriga on tasuta kaasas Eesti Metsa kevadnumber.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

Linnaaiad ja nende asukad ökomure ajastul

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal,...

Karl II ja tema printsess

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.