Eesti Looduse aprillinumbri kaanestaar on hunt

Kuupäev:

Avakirjutises tutvustatakse hundipopulatsioonide käekäiku Euroopas, tuginedes geneetilistele meetoditele. Tulemused näitavad, et üldiselt läheb hundil Euroopas hästi ja päris mitu populatsiooni on hakanud oma levilat laiendama.

Teiseks on luubi alla võetud urvalinnud: Uku Paal annab näpunäiteid, kuidas eristada kolme Eestis kohatavat urvalinnuliiki. Ajakirjas on juttu ka uuest orhideetaksonist väikeselehisest neiuvaibast ja aasta seenest tuletaelast, samuti küüslaugust ja nakrapuu viljadest ehk India pähklitest. Kodumaine matkalugu viib sedapuhku Võhandu jõe ürgorgu, Juhani Püttsepa rubriik „Üks Eesti paigake“ aga Kooraste metsa, talgumeenutus Jelnja rappa Valgevenes ning Hendrik Relve rännulugu Amazonase vihmametsadesse. Intervjuus räägib Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander tehismärgaladest, naerugaasist ja geograafiks olemisest.

Eesti Looduse aprillinumbriga on tasuta kaasas Eesti Metsa kevadnumber.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Rändlinnud saabuvad!

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.