Eesti Looduse märtsinumbri kaanelugu keskendub ellujäämisele – kuidas linnud meie kliimas talvel hakkama saavad ja kas mõni neist magab ehk ka talveund?

Kuupäev:

Uut ja huvitavat saab lugeda ka Saaremaa muistse taanlaste linnuse, kooliõpilaste koostatud taimevaramu, sabatihaste pildistamise, eestlaste kohusetundlikkuse, hümni laulva koera, Käsmu kultuuri, Valmiera kiriku, loodufotograaf Kalmer Lehepuu pildistamiskire, Antarktika hämmastava elurikkuse, merevaigupealinna Palanga, õõnetuvi pesakastide, Peipsi kaldaliivas peituvate muinasesemete, tselluloositehase ohtude, noore looduskaitsja auhinna ja palju muu kohta.

Intervjuus tutvustab oma teadlaseteed ja –vaateid teenekas ökoloog ja Eesti teadusagentuuri juht Andres Koppel.

Põhjaliku ülevaate saab kanepist kui toidu- ja toorainetaimest ning uiskudest kui matkavahenditest.

Eriti põnev teema on entomovektortehnoloogia:
mesilaste roll tolmeldajatena on teada-tuntud, kuid nüüd on nad võetud appi ka kandma kahjuritõrjevahendeid laiali otse taimeõitesse. Saak võib suureneda isegi poole võrra, ja sugugi mitte looduskeskkonna arvelt!

Tellimine: www.loodusajakiri.ee/pood

Kaanefoto: Leevike (Karl Adami)

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Ülitöödeldud toidu salakavalas haardes

Kristel Vene Ülitöödeldud toit mõjutab tervist. Millised need mõjud on? Miks...

Inimluud Haljala kiriku juurest

Martin Malve 2024. aasta septembris lõppes kaks aastat väldanud Haljala...

Noortel matemaatikutel oli tihe ja edukas võistlusaasta

Oleg Košik 2024. aastal kujunes matemaatikavõistluste tippsündmuseks Tartus peetud rahvusvaheline jõuproov...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU |Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel

Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid...