Eesti Looduse märtsinumbri kaanelugu keskendub ellujäämisele – kuidas linnud meie kliimas talvel hakkama saavad ja kas mõni neist magab ehk ka talveund?

Kuupäev:

Uut ja huvitavat saab lugeda ka Saaremaa muistse taanlaste linnuse, kooliõpilaste koostatud taimevaramu, sabatihaste pildistamise, eestlaste kohusetundlikkuse, hümni laulva koera, Käsmu kultuuri, Valmiera kiriku, loodufotograaf Kalmer Lehepuu pildistamiskire, Antarktika hämmastava elurikkuse, merevaigupealinna Palanga, õõnetuvi pesakastide, Peipsi kaldaliivas peituvate muinasesemete, tselluloositehase ohtude, noore looduskaitsja auhinna ja palju muu kohta.

Intervjuus tutvustab oma teadlaseteed ja –vaateid teenekas ökoloog ja Eesti teadusagentuuri juht Andres Koppel.

Põhjaliku ülevaate saab kanepist kui toidu- ja toorainetaimest ning uiskudest kui matkavahenditest.

Eriti põnev teema on entomovektortehnoloogia:
mesilaste roll tolmeldajatena on teada-tuntud, kuid nüüd on nad võetud appi ka kandma kahjuritõrjevahendeid laiali otse taimeõitesse. Saak võib suureneda isegi poole võrra, ja sugugi mitte looduskeskkonna arvelt!

Tellimine: www.loodusajakiri.ee/pood

Kaanefoto: Leevike (Karl Adami)

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...