Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Kuupäev:

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb, kuidas võib halb maine ja sellest lähtuvad poliitilised otsused kahjustada rahvusloom hunti. Julia Geller ja Mari Vikentjeva annavad ülevaate, kuidas Eestis seiratakse puuke ja nende levitatavaid haigusi. Tõnu Feldmann ja Katrit Karus soovitavad vaadelda veetaimi. Elle Roosaluste heidab pilgu rannaniitude seire metoodikale. Pikas intervjuus räägib Veljo Runnel loodusvaatluste vajalikkusest ja enda teest bioloogia juurde.Mait Sepp ja Taavi Pae tutvustavad Anseküla kihelkonda. Ivar Sibul alustab kaheosalist lugu tänavusest aasta puust männist. Veel saab lugeda rodo-lehevaablasest, ohutu seenetoidu ABC-st ja ununenud loomanimedest.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Veebiportaal “Kreutzwaldi sajand” pakub usaldusväärset kirjandusloolist teavet

MARIN LAAK Eesti kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“ (kreutzwald.kirmus.ee) on sisupõhine...

Millest kõneleb Karl Asti diplomaadipass?

Väljavõtteid JANIKA KRONBERG Fridebert Tuglase lähedane sõber, ea- ja mõttekaaslane Karl...

Üllatusi pakkuv kunstikogu

REET MARK Kummalisel kombel on peaaegu igal muuseumil oma kunstikogu....

Eesti kultuuriloolise arhiivi fotokogu kujunemine ja kogumistöö

VILVE ASMER Eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) fotokogu sai alguse vajadusest...