Head uut aastat soovivad mänd, lendorav ja teised

Kuupäev:

thumbnail of EL1_2023Eesti Looduse jaanuarinumbris saame tuttavaks 2023. aasta olenditega.
Asjatundjad tutvustavad põhjalikult tänavust aasta puud, looma, lindu, liblikat ja aasta samblaks valitud rohelist hiidkupart. Kes on männi sugulased ja kuidas on tänavust aasta puud kutsunud põhjaeestlased?
Kas lendorav on endiselt ohustatud?
Kuidas mõjutavad auli tuulepargid?
Millised taimeliigid kasvavad tänavusel aasta mullal?
Kuidas toodab orgaanilist ainet hiidkupar, kelle lehed on tibatillukesed ja klorofüllita?
Rauno Kalda annab juhiseid, mismoodi vaadelda ja määrata talvituvaid nahkhiiri, häirimata neid.
Pikas intervjuus räägib dendrokronoloog Alar
Läänelaid, kuidas tehakse kindlaks põlispuude ja puitehitiste vanust.
Veel saab lugeda Esna kabelist ja koekultuuridest.
Soovitame juba tänavu talvel alustada linnuvaatlusi ning võrdleme lumetorme Monikat ja Birgitit.

Soeta värske number SIIT

Kaanefotol roheline hiidkupar, autor: Leena Gerz

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna...

EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete...

KODULUGU | Kuidas tekkis Ahtme?

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima...