LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kuupäev:

Tekst: SIRJE JA GEORG AHER

Foto: Georg Aher

Eestis ehitatakse harva siilile talvepesa, kuid mujal Euroopas on see üsna levinud. Miks? Erinevalt mitmest teisest väikeimetajast meeldivad siilid inimestele, kuid siilide arvukus on kahanenud. Entusiastlik niitmine, usin põldude mürgitamine, hekkide vähesus ja kindlasti ka veel teadmata asjaolud on tema toidubaasi ning elupaiku tublisti vähendanud. Siil sööb ka maas pesitsevate lindude mune ja poegi, vihmausse, sisalikke ja isegi madusid, kuid tema põhitoidus on ikkagi putukad. Et siil ennast talve üleelamiseks piisavalt paksuks sööks, võiks talle suvel vahel õhtuti kassi- või koerakrõbuskeid välja panna. Marjaks kulub ära ka madalas nõus olev puhas vesi.
Talvel saavad paljud siilid hukka. Nad kas ei ole saanud suvel piisavalt toitu, ei leia talvepesale sobivat kohta ja piisavalt materjali või ärkavad talveunest liiga vara. Niiskus ja liigne soojus on talvel siili suurimad vaenlased. Kõige parema talvepesa teevad endale siilid ise.
Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha. Pesa peab olema õiges kohas, kuiv, tuuletõmbuseta, kuid õhurikas, ja mitte liiga soe. Kõigepealt tuleb vaadata, kas teie aias üldse leidub käiguteedest
kõrvale jäävat paika, mis oleks varjuline ja pisut kõrgemal, et sinna ei valguks vihma- ega lumesulamisvesi.
Siili pesakaste on müügil mitmeid, ka ise saab neid valmistada internetist leitavate juhiste abil. Põhjata kast täidetakse hõredalt kuivade puulehtedega, mille alla võiks riputada kuiva mulda ja sammalt. Puulehti pannakse ka kasti kõrvale, et siil saaks vajaduse korral neid ise juurde tuua. Hea, kui lähedal leidub suvel niitmata kõrrelisi. Nende lehtedest teeb loomake puulehtede vahele mugava pesa. Muidugi ei saa olla kindel, et siil teie pakutud pesa omaks võtab, kuid vähemalt olete proovinud ja püüdnud parandada kahaneva arvukusega looma olukorda.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.