Oktoobris keskendub Eesti Loodus tajudele

Kuupäev:

thumbnail of EL10_2021Harri Valdmann annab ülevaate, kuidas saavad maailma kohta infot kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.
Arvo Tuvikese kirjutisest saab teada, mismoodi kalad kuulevad, näevad ja „räägivad“.
Toomas Esperk annab ülevaate selgrootute loomade silmatüüpide mitmekesisusest.
Jüri Allik teeb selgeks, kuidas inimene hindab arvukust ning mida põnevat on Tartu ülikooli psühholoogid meie taju kohta teada saanud. Uurime, mida tajuvad looduses vaegnägijad ja -kuuljad ning kuidas saab loendada rakke.
Intervjuus räägib biosemiootik Timo Maran oma luuleloomingust, teadlasteest ja uurimisteemadest, mis jäävad humanitaar- ja loodusteaduste vahepeale.
Samuti saab lugeda Tillniidu looduskaitsealast, mudaälvestest, Peipsi järve seisundist, palderjanist ja aasta seenest lillast kübarnarmikust.
Kaanefoto: Remo Savisaar
Osta värske ajakiri siit http://loodusajakiri.ee/pood

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.