Oktoobris keskendub Eesti Loodus tajudele

Kuupäev:

thumbnail of EL10_2021Harri Valdmann annab ülevaate, kuidas saavad maailma kohta infot kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.
Arvo Tuvikese kirjutisest saab teada, mismoodi kalad kuulevad, näevad ja „räägivad“.
Toomas Esperk annab ülevaate selgrootute loomade silmatüüpide mitmekesisusest.
Jüri Allik teeb selgeks, kuidas inimene hindab arvukust ning mida põnevat on Tartu ülikooli psühholoogid meie taju kohta teada saanud. Uurime, mida tajuvad looduses vaegnägijad ja -kuuljad ning kuidas saab loendada rakke.
Intervjuus räägib biosemiootik Timo Maran oma luuleloomingust, teadlasteest ja uurimisteemadest, mis jäävad humanitaar- ja loodusteaduste vahepeale.
Samuti saab lugeda Tillniidu looduskaitsealast, mudaälvestest, Peipsi järve seisundist, palderjanist ja aasta seenest lillast kübarnarmikust.
Kaanefoto: Remo Savisaar
Osta värske ajakiri siit http://loodusajakiri.ee/pood

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.