Aita koostada järgmise aasta Loodusfestivali programmi

Kuupäev:

Kuna Tartu on järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinn, kannab Loodusfestival siis Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali nime. Avakoosolek toimub 5. detsembril Emajõe Lodjakojas, kus igal huvilisel on võimalus kaasa rääkida programmi kujunemisele.

Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi ja toimub 5.–15. juunini. Nii nagu kultuuripealinn kui Eesti tippsündmus tervikuna, peab ka festivali programm oluliseks nelja põhiväärtust: omapärasust, jätkusuutlikkust, koosloovust ja ärksameelsust. „Loovus ammutab looduse allikast – mida elurikkam on loodus, seda mitmekesisem saab olla sellest inspireeritud looming,“ sõnas festivali kuraator Margus Kasterpalu. Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival ammutab inspiratsiooni loodusest ja käsitleb olulisi teemasid.

Teisipäeval, 5. detsembril ootab festivali korraldustiim avakoosolekule varasemaid ja uusi koostööpartnereid, keda festival kõnetab ja kes soovivad oma tegevustega panustada Loodusloovusfestivali programmi lõplikku kujunemisse.

Avakoosolekul tutvustab kuraator Margus KasterpaluEllujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali kontseptsiooni ja tähtsündmusi. Ülevaate saab konverentsist „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“, loodusvaatluste maratoni uuendustest, linnujämmi ja multimeediaetenduse „Emajõe sünd“ toimumisest. Kõnelevad Tartu Ülikooli semiootika professor Timo Maran, harrastusteaduse eestvedaja ja peaekspert Veljo Runnel. Projektijuht Kaarin Hein räägib, kuidas kaaskorraldajad saavad kaasa rääkida Loodusloovusfestivali programmi kujunemisele.

Avakoosolek toimub 5. detsembril kell 13 Emajõe Lodjakojas Tartus. Osalemiseks tuleb eelregistreeruda hiljemalt 1. detsembriks (k.a).

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali toimumist toetab SA Tartu 2024. Loodusvaatluste maratoni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:

Kaarin Hein

Loodusfestivali projektijuht

kaarin.hein@ut.ee

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna...

EESTI KIHELKONNAD | Harju-Madise kihelkonda on vorminud sõjanduslugu

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete...

KODULUGU | Kuidas tekkis Ahtme?

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima...