Päike pakub põnevust

Kuupäev:

Tekst: PIRET PAPPEL

India Kolkata kosmosetippkeskuse teadlased on leidud uue seose Päikese suuremastaapse magnetvälja muutuse kiiruse ja Päikese aktiivsuse vahel. Ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society: Letters ilmunud artikkel ennustab, et Päike võib praeguse aktiivsustsükli tippu jõuda juba tänavu.

Päike nagu Maagi on suur magnet. Oluline erinevus on selles, et kui Maa poolused asuvad pikka aega ühes ja samas kohas, siis Päikese poolused vahetavad kohti. See toimub kord ligikaudu 11 aastase tsükli jooksul.

Päikese suuremastaapse magnetvälja ja tema diferentsiaalse pöörlemise (ekvaatoril kiirem, pooluste lähedal aeglasem) koosmõju avaldub väikesemastaapsete magnetiliste nähtustena. Kõige tuntumad neist on päikeseplekid, millede arv kasvab aktiivsustsükli alguses, saavutab maksimumi ja siis väheneb. Päikese aktiivsusega on seotud nähtused Maal ja tema ümbruses – virmalised, magnettormid, satelliite tabav kiirgusvoog jms. Sellepärast on maksimumi ennustamine oluline astrofüüsikaline probleem.   

Juba 1935. aastal avastas Šveitsi astronoom Max Waldmeier seose päikeseplekkide arvu esialgse kasvu kiiruse ja hilisema maksimumi tugevuse vahel. Hiljem on pakutud mitmeid teisi meetodeid päikeseplekkide maksimumi aja ja tugevuse ennustamiseks. Kahjuks on aga senised meetodid ebatäpsed. Parimaks näiteks on just praegune 25. tsükkel. Ta algas varem ja on tugevam kui ennustatud.

Priyansh Jaswal, Chitradeep Saha ja Dibyendu Nandy väidavad oma artiklis, et on olemas  tugev seos Päikese pooluste vahetumise kiiruse ja hilisema väikesemastaapse magnetilise akiivsuse vahel. Sellele järeldusele jõudsid nad kasutades magnetogramme aastatest 1975-2023 (neli tsüklit). Seost kasutades on võimalik ennustada päikeseplekkide hulka mõne aasta võrra ette.  

Autorid pakuvadki, et 2019. aastal alanud 25. päikesetsükkel (neid loendatakse alates 1755. aastast) võib tippu jõuda juba 2024. aasta jooksul. Seni on arvatud, et maksimum peaks saabuma vähemalt aasta hiljem

Astronoom Jaan Pelt kommenteerib:

Päikese 25. tsükkel on omamoodi huvitav ja selle kohta leiab lugemismaterjali kui kirjutada Google’i otsingusse näiteks „Solar cycle 25 maximum prediction“.

Uurimuses esitatud seos on arvutatud nelja punkti põhjal, need omakorda on leitud geofüüsikast pärit lainikuid kasutava algoritmiga. Tulemus ise on ilus, kuid vajab kindlasti edasist kinnitust. Artikkel on tekitanud teatud elevust, kuid seda saab muu hulgas seletada praeguse päikesetsükli eripäraga.

Priyansh Jaswal ja Chitradeep Saha on doktorandid, keda juhendab Dibyendu Nandy. Viimane on tuntud Päikese uurija. Juhuslikult on meil isegi üks ühine soomlasest kaasautor.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.