Peapõrutus ohustab sugupooli erineval moel

Naised taastuvad peapõrutusest pikemat aega. Põhjus võib peituda asjaolus, et nende närvirakkude pikad jätked ehk aksonid kahjustuvad kergemini kui meestel, kinnitab ajakirjas Acta Neuropathologica ilmunud uurimus.
Ligi 50 miljonit inimest saab aastas peapõrutuse, see tekib pea äralöömisel või kukkumisel. Peapõrutust nimetatakse meditsiini erialakeeles kergeks peatraumaks, sest suurem osa peapõrutusi on kerged ning vaevused ei kesta kaua. Ometi võivad ka peapõrutusel olla tõsised tagajärjed. Umbes 15 protsenti selle üle elanud inimestest kurdab mäluhäireid või keskendumisraskusi.
Ligi 70 protsenti peapõrutustest juhtub meestega. Seda on selgitatud sellega, et just nemad armastavad riskida ja tegelevad spordialasid, kus vigastusoht on suurem. Samas lisandub üha rohkem andmeid selle kohta, et naissportlastel esineb peapõrutust rohkem ja tagajärjed on tihti tõsisemad kui sama spordiala harrastavatel meestel.
Pennsylvania ülikoolis sigadega tehtud uurimus näitas, et emasloomade aju juhteteed on kitsamad ja saavad vigastuse korral kergemini kahjustada. Taastuminegi võtab kauem aega. Just ajustruktuuri erinevused võivad selgitada, miks on peapõrutuse tagajärjed naistel tõsisemad kui meestel. Info liigub neuronilt neuronile pikkade jätkete ehk aksonite kaudu. Need moodustavad valgeaine, mille struktuur on emasloomadel õrnem ja rohkem altis vigastustele. Koos aksonitega kahjustuvad ka närvirakkude ioonkanalid ehk viga saab närvisüsteemi elektriliste signaalide liikumise põhiline viis.
Sugupoolte närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia erinevusi tuleb nüüd edasi uurida, kuna see ei aita mitte ainult ennetada spordivigastusi, vaid võib pakkuda ka uusi ideid, kuidas ravida Alzheimer tõbe ja teisi neurodegeneratiivseid haigusi.
Piret Pappel