Äsja valminud teadustööst selgub, et üliohustatud suur-konnakotkad on Ukraina sõja tõttu muutnud oma rändekäitumist ja see halvendab nende tulevikuväljavaateid.
Rahvusvaheline teadlaste rühm on juba aastaid GPS-saatjate abil uurinud Ida-Euroopa märgaladel pesitsevate haruldaste suur-konnakotkaste liikumisi. Uuringus osalenud Eesti maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on viimasel ajal tähelepanelikult jälgitud just läbi Ukraina rändavate lindude liikumist, sest lisaks inimesele mõjutab sõda ka teisi liike.
Äsja ajakirjas Current Biology avaldatud artiklis analüüsiti põhjalikult suur-konnakotkaste rännet läbi Ukraina 2022. aastal, kui lahingutegevus oli kõige ulatuslikum. Selgus, et kotkad hoidusid oma rännetel eemale aktiivsetest sõjakolletest. Nende rändeteed olid tavapärasest pikemad ja ränne kestis kauem. Kotkad lendasid ka aeglasemalt, kuid vältisid peatusi, mistõttu jäid taastamata nende energiavarud. Teadlased analüüsisid ka ilma mõju, kuid see ei seletanud täheldatud muutusi.
Väli sõnul lendab läbi Ukraina ka suur osa Eesti konnakotkastest. Ükski GPS-saatjaga Eesti suur-konnakotkast ei ole viimastel aastatel Ukrainat läbinud. Lähedase liigi väike-konnakotka isendid Väli sõnul sõjakeerisesse sattunud küll. „Üks meie väike-konnakotkastest lendas 2022. aasta sügisel just Dnepri paremkalda vabastamise lahingute ajal üle Hersoni. Sattus teine just kõige ägedama lahingumöllu kuulsa Kahhovka tammi juurde, aga õnneks sai tulema.”
Rändetee muutused põhjustavad kotkastele suuremat energiakulu ja see võib kahjustada nende pesitsusedukust, mis omakorda kahandab nende ülemaailmselt ohustatud lindude tulevikuväljavaateid. Kardetavasti on suur-konnakotkad vaid üks näide sellest, kuidas Ukrainas toimuv sõda kahjustab ohustatud liikide asurkondi.
Eesti maaülikool /Horisont