Prügisaartel varitsevad veidrad kooslused

Kuupäev:

Maale ja merele tekkivad prügimäed tekitavad uusi elupaiku võõrliikidele Foto: Pixabay

Vaikse ookeanis põhjaossa on hoovused kokku kandnud maailma suurim prügimäe. Prügisaar on pea kaks korda suurem kui USA Texase osariik ja ulatub kohati mitmekümne meetri sügavuseni. Ajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud uuringu kinnitusel on sinna tekkinud elustik tõeline segu mere- ja rannikuliikidest. Näiteks selgrootuid elutseb seal ligemale 500 liiki: sammalloomi, käsnu, ainuõõsseid, usse ja teisi.
Ajupuit ja veetaimed on ajast aega liikide levi soodustanud. Kuid taimeosad ning puit hakkavad peatselt lagunema ning selline elupaik hävib üsna ruttu. Plast seevastu püsib vees kaua ning seal võivad vohama hakata väga erinevad liigid. Uuringus näidataksegi, et prügisaartel saavad sigida ka tavaliselt vaid rannikul elutsevad liigid, kes tavatingimustes saaksid avamerel ruttu hukka. Vähemalt 70 protsendil uuritud plastitükkidest elutses vähemalt üks rannikuliik. Kaks kolmandikku prügisarelt pärit plastitükkidest olid sellised, kus sõbralikult elutsesid koos nii mere- kui rannikuliigid, tekkinud olid uued omalaadsed pisikooslused, mille kohta võiks kasutada oskussõna neopelaagiline kooslus. Keskkonnakaitsjaid teebki murelikuks see, et mereprügiga võivad levida ohtlikud võõrliigid.

Scientific American / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...