SADA RIDA EESTI LOODUSEST | 100 rida Eesti (v)eest

Kuupäev:

Keila jõgi Keila-Joal. Kuigi vesi võib pildil välja näha puhas ja kutsuv, on Keila jõe seisund riikliku seire alusel olnud juba pikka aega halb või kesine. Põhjuseks nii toitained kui ka keemiline reostus Foto: Jaanus Terasmaa

Tekst ja foto: JAANUS TERASMAA

Vett on Eestis justkui piiritult: sajab rohkem, kui ära aurata jõuab, jõed voolavad, enamasti on ka kraanis vesi olemas. Ometi on olukord, kus vee pärast ei pea muret tundma, pelgalt ühe kümnendiga muutunud aeglaselt süvenevaks kriisiks.

Veel möödunud kümnendi alguses oli ligikaudu 62% seisuveekogumitest arvatud väga heasse või heasse seisundiklassi, kuid praeguseks ei ole meil ühtegi väga heas seisundis järvekogumit ning vaid üheksa protsenti on heas seisundis. Kogu rannikumeri ei ole heas seisundis ja jõgedest ligi pooled. Põhjavee poolest on pilt parem, kuid siiski muret tekitav: üle poole põhjaveest on potentsiaalselt juba surve all.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

NUPUTA: 2026. aasta loom siil

Tänavuseks aasta loomaks valis Eesti terioloogia selts siili. Loe...

Teoreetilise bioloogia kevadkool ootab kaastöid pool-looduslikkuse teemadel

52. kevadkooli teemaks on "Pool-looduslik". Kevadkool saab toimuma 24.–26....

Alanud on nõgeseliblika aasta

Eesti lepidopteroloogide selts on valinud 2026. aasta liblikaks nõgeseliblika...

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus – 60 juubeliaasta

Eesti ornitoloogiaühing kutsub üles kõiki linnuhuvilisi loendama mererannikul ja...