Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Fotod: INGMAR MUUSIKUS
Ajakirja kolmveerandsajandi vältel on Eesti Looduses leidunud köitvat lugemist arheoloogiast. Näiteks 1975. aasta 2. numbris on Vello Lõugas kirjutanud Hiiumaa muinasasustusest, ka sealsetest rauaajakalmetest, mis on kokku kuhjatud kruusast ja paekividest. 1994. aasta 10. numbris on avaldatud Arvi Paidla kirjatöö Rabivere soo turbast avastatud Rootsi-aegsest kaunist mumifitseerunud naisest.
Mait Sepp ja Taavi Pae on oma praeguses kihelkondade sarjas teinud viiteid arheoloogiliselt huvitavatele paikadele. Näiteks 2024. aasta 3. numbris Võnnu kihelkonna, rauaaegse Kagu-Eesti kohta: „6. sajandil vahetus kultuur järsku ja Ahja jõe ümbrusesse ilmusid kääpad: maa-aluste põletusmatuste peale hakati kuhjama alguses väikeseid, hiljem suuremaid mullakuhilaid.“
2025. aastal on Põlva gümnaasiumi õpilane Eliise Roosen kirjeldanud oma Eesti maaülikooli loodusteaduste kooli iseseisva tööna Aarniku metsas asuva väikese matkaraja, mis jääb Ahja, Rasina ja Mooste vahelisse kolmnurka. Metsavendade punkrikoha, Aarniku veski ja ajaloolise kuue külatee risti kõrval on vaatamisväärsused just eespool mainitud rauaaegsed kääpad.