Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: TOOMAS KUKK
Ainus kahe torniga maakirik Eestis, Keava muinaslinnus, Raikküla kärajad, Järvakandi klaasitööstus ja võimsad mõisad. See kõik on Rapla kihelkond. Ent mille poolest see kihelkond veel huvi pakub?
Rapla kihelkond on praeguse Rapla maakonna tuumik. Maakond ise on aga suhteliselt uus nähtus. 1962. aastal õmmeldi järjekordse nõukogude haldusreformi käigus kokku alasid ajalooliselt Harju , Lääne , Pärnu ja Järvamaalt ning uus haldusüksus nimetati keskuse järgi Rapla rajooniks. 1990. aastal sai rajoonist maakond.
2017. aasta reformiga liikus Käru vald Järvamaale ja maakonna pindala vähenes pisut. Rapla maakonna tekkimise keerdkäikudest on pikemalt kirjutatud Eesti Looduse 2013. aasta Raplamaa erinumbris [11]. Muide, ajalehtedesse ilmus mõiste „Raplamaa“ alles 1971. aastal ja tuntumaks sai see 1980. aastate alguses.
Jätkame aga Rapla kihelkonnaga, mis hõlmab nüüdsest Raplamaast pisut alla veerandi. Oma pindala (669 km2) ja rahvaarvu poolest (u 11 000 1934. a) kuulus see Eesti suuremate hulka. Kihelkond oli ajaloolise Harjumaa kaugele lõunasse eenduv sopp. Siit edasi algas Pärnumaa, kagus oli Järva ja läänes Läänemaa. Kihelkonna lõunapiir oli ühtlasi Eestimaa kubermangu piir.
Maastikuliselt paikneb kihelkonna põhjaosa Harju lavamaal, millele on iseloomulikud paetasandikud ja neil paiknevad põllulaamad [1]. Kihelkonna lõunaosa on aga meie maastiku uurijad liigestanud nii Harju lavamaa osaks kui ka Kõrvemaa jätkuks Kõnnumaana. Kohanime Kõnnumaa taga peitub maastikunimetus kõnd : kõnnu, mis tähistab ümbritsevast soostunud pinnasest kõrgemaid kohti, kuhu sageli on tekkinud asustus [15]. Nii leiamegi kihelkonna lõunaosast hulga Kõnnu-nimelisi kohanimesid (Ahekõnnu, Isakõnnu, Vahakõnnu).