Tarkusekuul mõõdame loodust

Kuupäev:

Eesti Looduse septembrinumber keskendub sellele, kuidas teha kindlaks muutusi looduses.
Uudo Timm selgitab, kas lendorava arvukuse madalseis on möödas.
Agu Leivits annab ülevaate meie punasest nimestikust.
Meelis Pärtel analüüsib, miks on pärandniidud Eesti elurikkuse tulipunktid.
Kalev Sepp uurib Eesti rolli maailma looduskaitses ning Triin Edovald ja Timo Kark kirjutavad vabatahtlikest eluslooduse seires.
Looduse vaatlemine, andmebaasid, taimede herbariseerimine ja loodusfotograafia on kõne all intervjuus botaanik Ott Luugiga.
Vaike Hang meenutab Eerik Kumari looduskaitsepreemia asutamist.
Juhani Püttsepa reisijutt viib Võrtsjärve äärde Vaibla linnujaama.
Arvo Tuvikene ja Lea Tuvikene tuletavad meelde, et igaüks saab teha midagi Peipsi kalade heaks.
Veel saab lugeda Endla looduskaitsealast, keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemist, sarapuupähklitest ja tammetõrudest.
Teeme selgeks, kuidas hinnata linnuparve suurust, ja pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

Linnaaiad ja nende asukad ökomure ajastul

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal,...

Karl II ja tema printsess

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.