Tellijale

Autobiograafiliste allikate kogumine Eesti kultuuriloolises arhiivis

MAARJA HOLLO Üks Eesti kultuuriloolise arhiivi eesmärk on olnud koondada ja hoida peamiselt eesti kultuuris silmapaistvate isikute – kirjanike, kunstnike, tõlkijate jt – personaalkogusid. Enamasti...

Kirjad ja kirjavahetused

TIINA ANN KIRSS, KANNI LABI Mis kutsub meid avama siidpaela või tavalise nööriga kokku seotud vanade kirjade pakki, mille käekirja on pealegi raske lugeda, mille...

Ajaloo valgetest laikudest elu ja armastuseni

TIIU JAAGO 1989. aastal alguse saanud Eesti elulugude kogu on pidevalt täienenud. Suures osas on neid jutustusi avaldatud elulooraamatutes. Käsikirjade vastu on aga huvi tundnud...

Suur tuba

VALLO KEPP Ma peaksin kohe alguses mainima, et eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) suures toas olen ilmselt kõige rohkem mõelnud, siis algallikaid lugenud ja uuesti mõelnud. Nende...

Hugo Raudsepa retsensioon Mart Raua näidendile „Mõõk väravas“ 25. XI...

ANU RAUDSEPP Hugo Raudsepp (1883–1952) oli Eesti 20. sajandi silmapaistvamaid näitekirjanikke. Raudsepa loominguline tähelend peatus 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Esimene Nõukogude okupatsioon...

„Kalevipoja“ tõlkimise lugu: kingitus eestlastele maailmas

MARIN LAAK Väliskülalised on tähele pannud, et meie, eestlased oleme imelik rahvas: sülitame kolm korda üle õla ja meie keeles sõnades on palju -seksi, nagu...

Väliseestlaste ajaloopärandi hoid kui rahvuslik ühistöö

PIRET NOORHANI Mu vanatädi Friida elas Ameerikas. Teadsin lapsena seda fakti ja mäletan koguni fotot, mis  kujutas New Jersey eramaja ja selle ees kummalist hõlsti...

Käsikirjakogud eesti vanema kirjakeele allikana

ANNIKA VIHT Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse...

Viimati ilmus

Eesti Loodus 5/2024

5.00 6.90 

Eesti Loodus 4/2024

5.00 6.90 

Toimetus soovitab

Toetajad