Tellijale

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjuliku mõju eest, viib keskkonnaamet läbi riiklikku kiirgusseiret ja haldab varajase hoiatamise süsteemi. Kiirgusseire...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...

Vaimuke, kiha, kooruke – kauaks uinunud loomanimed

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923....

Mis on meie hundile suurim oht?

Hunt ei ole kaugeltki ainus kaitsealune liik, kes inimestele majanduslikku kahju võib tekitada.

Puuke on Eestis põhjalikumalt uuritud ligi poolsada aastat

Põhjalikumalt hakati Eestis puuke uurima 1970. aastatel.

Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Viimati ilmus

Eesti Loodus 5/2023

3.00 5.90 

Eesti Loodus 4/2023

3.00 5.90 

Toimetus soovitab

Toetajad