Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele...
Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja...
Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude...
Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel?...
TÜ doktorant Iris Reinula uurib oma teadustöös, kuidas maastikumuutused mõjutavad niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Saates saame teada, mis on geneetiline mitmekesisus ja miks see hea...
Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning...
Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada...
Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik...
Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.
Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.
