Väljaanded

MTÜ Loodusajakiri sai 20aastaseks!

4. juulil sai 20aastaseks tuntud Eesti loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja MTÜ Loodusajakiri. Selle MTÜ lõid 2001. aastal keskkonnaministeerium, keskkonnainvesteeringute keskus ja keskkonnauuringute keskus selleks, et...

Juulikuus vaatleme loodust!

Eesti Looduse värske numbri kaanel on tänavuse aasta liblikas päevakoer, kes jääb oma öise eluviisi tõttu tihti märkamata. Allan Selin teeb liigi lähemalt tuttavaks. Mait...

Juunikuu Eesti Loodus uurib soome-ugri ilma!

Peatselt algava soome-ugri maailmakongressi eel tuletab geograaf Ott Kurs meelde, millistes loodusoludes elavad soomeugrilased ja nende kaugemad sugulased samojeedi rahvad. Jaak Prozes nendib, et...

Trükist on tulnud mai-juuni Horisont!

Uue numbri teemad: Ülar Allas: Variolatsioon, vaktsineerimise eelkäija Mart Kuldkepp: Eesti Vabariik astub maailmapoliitikasse: 100 aastat Eesti liitumisest Rahvasteliiduga Krõõt Arbo: Taimne toit kui vahelüli inimese ja...

Lehekuu Eesti Loodus tähistab Eesti ornitoloogiaühingu sajandat aastapäeva!

Eesti Looduse mainumbrist leiab rohkelt lugemist Eesti lindude kohta. Margus Ots tutvustab järjekorras juba kahekümne seitsmendat aasta lindu kuldnokka. Veljo Volke ja Kaarel Võhandu artiklist saab...

Eesti Looduse aprillinumber keskendub pärandniitudele!

Aveliina Helm ja Elisabeth Prangel kirjutavad poollooduslike niidukoosluste ajaloost ja tähtsusest. Jaak Albert Metsoja annab ülevaate luhtadest ja Pille Tomson märgadest niitudest. Toomas Kuke...

Ilmus raamat “Mina ja teadus”

Kogumikku on koondatud ajakirja Horisont rubriigis „Mina ja teadus“ aastail 2008-2017 ilmunud mõtisklused. 55 tuntud inimest, sh kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, näitlejad või mõne muu teadusvälise...

Trükivärske märtsi-aprilli Horisont nüüd saadaval!

Selle numbri teemad: Kalju Eerme: Atmosfääris voolavad jõed Liisi ja Erko Jakobson: Arktika, maailma kliimavedur Kai Künnis-Beres ja Ivan Kuprijanov: Ohtlike ainete mõju uuringud Eesti rannikumeres ja...

Värsked artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...
reklaam