Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal.
Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Eestis, temast sagedamad on ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes, ent isegi harilik mänd on vähem levinud kui pihlakas. Hariliku pihlaka sugulastest on Eestis looduslikult levinud pooppuu ja tuhkpihlakas ning ilmselt kultuurist metsistununa ka soome pihlakas.
Pihlakad on inimeste meeli köitnud ammustest aegadest. Nõiapuu, õuevärava valvaja, kahjurite peletaja, lindude lemmik – kes siis pihlakat ei teaks! Selle teada-tuntud kuvandi varjus on aga teistsugune pihlakate lugu oma iluduste, harulduste ja kummaliste sugulussuhetega.
Pihlaka-aasta on loodushuvilisele suurepärane ettekääne saada tuttavaks selle kirju seltskonnaga, keda võib kohata mitte üksnes metsas ja niidul, vaid ka aedades ja parkides. Eesti Looduse 2022. aasta jaanuarinumbris tutvustab harilikku pihlakat ja ta lähisugulasi botaanik Ott Luuk.
Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse pikemalt ka teisi aasta olendeid: karu, metskurvitsat, vareskaera-aasasilmikut, balti sõrmkäppa. Samuti saab ülevaate 2022. aasta mullaks valitud tehismullast. Edaspidi pälvivad Eesti Looduses suuremat tähelepanu ka aasta seen kõrreliste tõlvtõvik (Epichloë typhina) ja aasta sammal sulgjas õhik (Neckera pennata).
Pressiteatega kaasas oleva foto autor on Ott Luuk. Seda võib kasutada siinse teate juures, viidates autorile.
Lisateave:
Toomas Kukk
Eesti Looduse peatoimetaja
toomas.kukk@loodusajakiri.ee
518 9420
www.loodusajakiri.ee
