Väljaanded

Plaani karjamõis ootab mälestusi loodusesõprade kokkutulekust

Eesti looduskaitse selts korraldas 1968. aasta 27.–28. juulil Võrumaal Plaanil loodusesõprade vabariikliku kokkutuleku, kus kuulati ettekandeid ning matkati Munamäele ja Ruusmäele. Kokkutulekut on kajastatud...

Looduskaitsekuul avastame Eestit

Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Avasta Eestimaad!“. Eestis on 2317 saart ja laidu, 3794 kilomeetri pikkune rannajoon, sood ja metsad, liigirikkad puisniidudja alvarid. Siin on...

Rändvähk Peipsi järves. Kas probleem või kasutamata loodusvara?

Praegusajal võib Peipsi madalas vees enamik silmaga nähtavatest põhjaloomadest olla rändvähid.

TÖÖJUHEND | Koordinaadid ja käigurajad

Tekst: TOOMAS KUKK, OTT LUUK    Foto: OTT LUUK „Koordinaadid“ on peaaegu igapäevane mõiste. Kõnekeeles küsime, kas sul tema koordinaate on, mõeldes selle all telefoninumbrit...

EESTI KIHELKONNAD | Poolsaarekihelkond Tõstamaa

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: HEIKKI LUHAMAA, TAAVI PAE Pärnumaa teed, mis lookleb Lindi külast mööda vana rannaluite harja Tõstamaani, peetakse Eestis üheks kaunimaks. Sellelt...

NUPUTA: 2026. aasta seen limatünnik

Tänavune aasta seen on omapärase välimusega limatünnik. Tutvustame seda liiki Eesti Looduse 2/2026 numbris, loe lähemalt Indrek Selli artiklit "Limatünnik, looduskaitse sümbol seeneriigist". Loe kirjutis...

Tolışstanist Māzerūni kaudu Balòcestàni ehk Kuidas elavad Iraani riigita...

Andrus Mölder Iraan on paljurahvuseline riik. Sealne suurim rahvas on pärslased, kes hõlmavad Iraani umbes 93 miljonist elanikust ligikaudu poole. Iraan on selgelt pärslaste riik,...

Vadakuvalk –juustutootmise kõrvalsaadusest hinnatud toitaineks

Indrek Ridaliste, Toonika Rinken, Helena Andreson Toitumisel on oluline küllaldaselt tarbida kvaliteetset valku. Valk koosneb aminohapetest, mis on organismi peamised ehituskivid: neist moodustuvad rakud, ensüümid...

Värsked artiklid

NUPUTA: sõit Kuule!

Ajakirja Horisont 3/2026 numbris (juuni-juulinumber) kirjutab kosmosekroonik Jüri Ivask...

NUPUTA: 2026. aasta sammal

Tänavune aasta sammaltaim on harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Talle...

ESIKAANELUGU: Tagasi Kuule

Jüri Ivask 2017. aasta Horisondi esimeses numbris olen kirjutanud inimkonna...

INTERVJUU: Mida sõid meie esivanemad?

Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras on ühtaegu...
reklaam