Väljaanded

NUPUTA: 2026. aasta sammal

Tänavune aasta sammaltaim on harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Talle on iseloomulik kiiljalt kokkumurtud paadikujulised lehed, mis kinnituvad tugevalt kividele või kaldaäärsetele puujuurtele. Tee proovi, kui...

ESIKAANELUGU: Tagasi Kuule

Jüri Ivask 2017. aasta Horisondi esimeses numbris olen kirjutanud inimkonna plaanidest lennata Marsile. Peaaegu kümmekonna aastaga on muutunud niipalju, et USA Marsi-lennu projekt on lükkunud...

INTERVJUU: Mida sõid meie esivanemad?

Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras on ühtaegu nii humanitaar- kui ka loodusteadlane, otsides ajaloost ajendatud uurimisküsimustele vastuseid kõige moodsamate loodusteaduslike meetoditega. Kuus...

Vähkkasvajad on sagedad ka koertel

Katrin Sak Vähkkasvajad ei ohusta mitte ainult inimesi, vaid ka nende parimaid sõpru. Võrreldes inimestega leidub koertel pahaloomulisi kasvajaid statistiliste näitajate järgi veelgi sagedamini ning...

Kaeviku nefriit

Ken Kalling 2026. aasta kevadel seilas Atlandi ookeanil ristluslaev, mida sadamatesse ei oodatud. Selle reisijaist oli kolm surnud hantaviirusnakkusesse, mitmed põdesid. Üldiselt ei levi hantaviirused...

Kas prootoni suuruse mõistatus on lõpuks lahendatud?

Andi Hektor, Kristjan Kannike Uusi osakesi ei otsita ainult ülikõrgetel energiatel külasuuruste masinate abil. Anomaaliaid tuleb ette ka madala energia eksperimentides, mille näide on prootoni...

Teravad ja kuumad lood Kalamaja prügimäelt

Monika Reppo Mõned asjad on nii hästi välja mõeldud, et nende välimus ja tarvitus ei ole aastasadade jooksul peaaegu üldse muutunud. Eelmises Horisondis kirjeldatud sõrmkübaratega...

Õhupallid ja ilm

Ain Kallis Tuul ei küsi õhupallilt, kuhu too minna tahab. Tõdemus Eesti entsüklopeedia järgi on „õhupall, aerostaat, õhust kergem jõuseadmeta õhusõiduk, püsib õhus kesta täitva kerge...

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
reklaam