Tekst: MARTIN TIKK Fotod: TOOMAS KUKK
Igal sügisel kuhjuvad aedades lehe- ja oksahunnikud, mis võivad tekitada tunde, et kõige loomulikum lahendus oleks nad loodusesse viia. Tegelikult kaasnevad sellega ökoloogilised riskid: haiguste ja võõrliikide levikust kuni toitainete ülekülluseni metsakooslustes. Ometi on mitu otstarbekamat võimalust: teha aiajäätmetest komposti või purustada lehed ja hakkida oksad multšiks, visata biojäätmed pruuni kasti ning viia suuremad kogused jäätmejaama või lasta ära vedada.
METSA ALLA EI TOHI JÄÄTMEID VIIA MITTE ÜHELGI JUHUL
See kehtib ka õunte ja muude aiasaaduste kohta. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg tõdeb, et kuigi inimeste teadlikkus on aastate jooksul suurenenud, leidub paraku ikka veel neid, kes jäätmejaama asemel enda jäätmed asula lähedale loodusesse viivad. On selleks siis ehitusjäätmed, vana mööbel, aiajäätmed või muu, mis kodus üle jääb. Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, palume helistada numbrile 1247 ja teavitada keskkonnaametit.
Tallinna ringmajanduskeskuse osakonna juhtivspetsialist Eliis Kuus lisab, et aiajäätmeid tuleb käidelda nõuete kohaselt: kas anda asjaomasele käitlejale või kompostida tekkekohal ise. Aia- ja haljastusjäätmete viimine metsa on ebaseaduslik ja kahjustab otseselt looduskeskkonda. Jäätmeseaduse järgi saab selle eest karistada rahatrahviga.