Indrek Rohtmets
Meie ümmargusel maakeral on palju imelisi paikasid ja üks loodusesõbra imedemaa asub Aafrika hiigelmandri sabaotsas. See imedemaa on Ida-Kapimaa oma imepärase looduse ja erakordsete parkidega. Seekord läheme kohtuma väljasuremisest päästetud mägisebradega, kes seirasid meid nagu meie, vaadates neid autoaknast. Ei saa ma sebrakeelest aru, aga ehk tahtsid nad ütelda, et vaadake, kui kaunis on meie kodumaa, vaadake ette seal oma kodumaal, et see kõik säiliks.
Kunagi astus mulle ligi üks tuttav, kes teadis minu Aafrikas-käikudest ja küsis ootamatu küsimuse: „Kas sa sebrat ka nägid seal?“ Ootuspärane oleks vast olnud näiteks küsimus lõvi kohta, aga sebra? Ma ei saanud ütelda, et peaaegu võimatu on Ida- ja Lõuna-Aafrika savannides käia nii, et ei näe sebrat. Aga siinkohal tuleb täpsustada, et see sebra, keda sa kõige tõenäolisemalt kohtad, on savannisebra.
Savannisebrasid on kuus alamliiki ja nad on levinud küllaltki suurel alal Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Peale nende võib valdavalt Keenias ja mõnevõrra Etioopias kohata kõrbesebrat ja Lõuna-Aafrikas mägisebrat. Viimaste kaitseks on Lõuna-Aafrikas rajatud omaette rahvuspark – Mägisebra rahvuspark (Mountain Zebra National Park). Mägisebrasid elab ka Namiibias, sealne alamliik kannab hartmanni mägisebra nime.
Ida-Kapimaa erakordsest loodusrikkusest olin juhuslikult kuulnud ühel varasemal Aafrika retkel, viibides Swaasimaal St. Lucia linnakeses, kus kohtasin kohalikku buurist linnuvaatlejat, seega siis harrastuskaaslast. Ta seletas mulle, et Ida-Kapimaa on tippude tipp. Iga taim, kes seal kasvab, on ainulaadne, ja põnevaid linde on liikide kaupa raske loendada ning sealsed looduskaitsealad, pindalalt küll väikesed, võrreldes näiteks hiiglasliku Krugeri pargiga, on tõelised pärlid Lõuna-Aafrika rahvusparkide rikkalikus kaelakees. Mõnikord saavad juhustest alguse tegelikkusesse viivad lood ja nõnda ma leidsingi end ühel päeval Port Elizabethist Ida-Kapimaalt ning üüriauto roolist, et sõita sealsetesse rahvusparkidesse.
HORISONT
Addo elevandipark on nii tihedalt elevante täis, et kohati on nende vahelt autoga raske läbi trügida, aga meie sihiks ei olnud seekord elevantide vaatamine. Pealekauba ei usalda minu reisikaaslasest abikaasa elevante, sest tema arvates ei usalda need kogukad ja väga arukad loomad ka meid. Paaril korral on üks selle liigi esindaja üritanud meid koos autoga uperkuuti keerata. Aga tookord oli meie siht peaaegu et väljasurnud loomale pühendatud rahvuspark.
Inimestel on palju eri rasse ja vorme, siis miks peaks arvama, et sebradel neid pole. Akadeemilise kirjanduse järgi oli kapi mägisebrasid umbkaudu sada aastat tagasi jäänud järele vaid poolsada. Mägisebra kaitse on olnud edukas, praegu elab Ida- ning Lääne-Kapimaal 1400 mägisebrat. Peale nende on Aafrika lõunaotsas levinud üks teine mägisebrade alamliik, nimelt hartmanni mägisebra, kes asustab peamiselt Namiibia alasid, ja tema arvukus küünib 30 000 loomani.
Mägisebrapark võtab meid vastu jahedavõitu ilmaga. On kohalik kevadkuu november ja kogu Kapimaa õiteküllus valmistub oma pööraselt kirevat mitmekesisust esitlema. Sebrade kodumaastikul domineerivad üllatavad geoloogilised monumendid, millest ühte hakkame nimetama kolmeks pätsiks. Need pätsid on märkimisväärsete mõõtmetega ja üllatava täpsusega üksteise kõrvale asetatud. Tõenäoliselt on neid vorminud ka seal kandis järjepidavalt kindlas suunas puhuvad tuuled. Ja siis seisamegi äkitselt vastamisi väikese sebratabuuniga.
Mägisebra portree. INDREK ROHTMETS
Mägisebrad elavad nelja-viieliikmeliste karjadena, mida juhib täkk, kelle hooleks on ka tema väheseliikmelise karja märade paaritamine. Mägisebrad on väiksemat kasvu kui savannisebrad, kellest aitab neid selgelt eristada mustade vöötide vahel asetsev oranžikas triip. Ka mägisebra kehal võib leida oranžikat tooni, sest temal on koonupealne osa värvunud oranžikaks; koonu all on tal midagi lotitaolist. Mägisebra puhul rõhutatakse, et tema vöödistik on ümmarguselt kaks korda tihedam kui savannisebral ja tema laudjat kaunistab omalaadne vahvlimuster. Koos sini-gnuudega hiiglaslikes karjades liikuvaid savannisebrasid on ligi 500 korda rohkem kui kapi mägisebrasid: hinnanguliselt 660 000 looma.