Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Kadrin Meremäe
Euroopa toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) 2024. aasta terviseraporti andmetel on toidust tingitud listerioosipuhangud enim seotud loomsete toodetega, mis ei vaja enne söömist lisakuumutust. Suurimat riski kujutavad jahutatud pika säilimisajaga valmistoidud, kuna listeeriabakter suudab neis paljuneda ka külmkapitemperatuuril.
Ohtlikke baktereid, viirusi, parasiite ja kemikaale sisaldav toit võib põhjustada üle 200 haiguse, alates kergest kõhulahtisusest kuni eluohtlike tõbedeni. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel haigestub saastunud toidu tõttu igal aastal umbes 600 miljonit inimest ehk umbkaudu iga kümnes inimene maailmas. Neist 420 000 sureb. Selle tagajärjel kaotatakse hinnanguliselt 33 miljonit tervena elatud eluaastat aastas. See on väga suur koormus tervishoiusüsteemile, mistõttu tuleb nii Eestis kui ka maailmas tervikuna tagada senisest parem toiduhügieen ja ohutus.
Listeeriabakterite kolooniad kasvusöötme pinnal. Listeeriabakterit peetakse üheks ohtlikumaks toidupatogeeniks. MATI ROASTO
Millised on olulisemad toidust tingitud haigused?
2024. aastal registreeriti Euroopa Liidus bakterite põhjustatud soolenakkustest enim kampülobakterioosi ja salmonelloosi. Kampülobakterioos sai kirja 168 396 korral (55,3 juhtumit 100 000 elaniku kohta) ja salmonelloos 79 703 korral (18,6 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Järgnesid patogeense Escherichia coli infektsioonid, mida oli 11 738 juhtumit (3,5/100 000), ning listerioos 3041 haigusjuhtumiga (0,69/100 000). Teiste kõrval võib veidi üle 3000 listerioosijuhtumi näida tagasihoidliku arvuna, kuid peale haigestumise sageduse tuleb võtta arvesse haiguse tõsidust. Listerioos on väga raske kulu ja suure suremusega haigus, Euroopa Liidus satub suur osa toidupõhiste nakkuste saanutest selle tõttu haiglasse ning paljud neist surevad.
Viimase viie aasta andmete järgi on listerioosijuhud sagenenud, mis tõstatab küsimuse võimalike põhjuste kohta.
Kuidas listeeriabakter meie organismi jõuab? Mida kujutab endast listerioos?
Listerioosi põhjustav listeeriabakter Listeria monocytogenes on looduses laialdaselt levinud bakter, millega inimesed puutuvad suhteliselt sageli kokku, näiteks keskkonna või saastunud toidu kaudu. Õnneks ei põhjusta see enamasti listerioosi, sest terve inimese immuunsüsteem suudab bakteri elimineerida ning haigus ei kujune välja.
Listeeriabakterit võib leida ka tervete inimeste fekaalidest, mis viitab sagedasele kokkupuutele ja võimalikule asümptomaatilisele esinemisele soolestikus. Uuringute järgi kannab bakterit seedetraktis alla 5% elanikkonnast, kuigi mõnes uuringus on leitud ka suurem, 5–10% kandvus. Enamasti on põhjuseks listeeriabakteritega saastunud toit.
Listeeriabakterit peetakse üheks ohtlikumaks toidupatogeeniks jahutatud valmistoitudes. Erinevalt paljudest teistest bakteritest suudab ta paljuneda ka madalatel temperatuuridel, sealhulgas külmkapis (ligikaudu +1,5 kuni +3 °C).
HORISONT
Listerioosist on eriti ohustatud rasedad, vastsündinud ja väikelapsed, eakad ning nõrgenenud immuunsusega inimesed. Neil võib nakkus kulgeda raskemalt ja põhjustada ränki tüsistusi. Listerioosi peiteperiood võib kesta 3–70 päeva, kuid tavaliselt jääb see kahe kuni kolme nädala vahele. Pikk peiteaeg on probleemne: haigestunud inimesed ei suuda sageli meenutada, milliseid toiduaineid nad nädalaid või kuid tagasi olid tarbinud, seetõttu on raske nakkusallikat kindlaks teha ja haiguspuhanguid kontrollida. Listerioosi esmased sümptomid on palavik, lihasvalu ja seedehäired, näiteks iiveldus või kõhulahtisus. Rasedatel võivad haigusnähud olla kerged ja meenutada gripi omi, kuid nakkus võib ohustada loodet ning põhjustada enneaegset sünnitust või isegi surnultsündi. Eakatel ja immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus levida vereringesse või kesknärvisüsteemi, tekitada veremürgistust või ajukelmepõletikku.
Millised toidud on ajendanud probleeme ning mis seda mõjutab?