Järjekorras üheksas number on pühendatud Eesti looduskaitsele ja selle 100. juubelile.
Artiklid on meie kodumaa unikaalsest loodusest, Eesti looduskaitse ja looduskaitsealade ajaloost ja hetkeseisust. Juttu on ka inimese probleemsetest ja ohtlikest tegudest, kui firmade ja poliitikute kitsad majanduslikud huvid prevaleerivad terve mõistuse ja teadlaste analüüsi üle. Meie globaliseeruvas ja unifitseeruvas maailmas adutakse järjest enam nii loodusliku kui ka kultuurilise mitmekesisuse säilitamise tähtsust. Teiste sõnadega seda, et meie jõud on mitmekesisuses. Paljude maade poliitilised, intellektuaalsed ja majandusliidrid on tähtsustanud loosungit „Mõtle globaalset, tegutse lokaalselt!”
2010. aastal tähistati Eestis kohaliku looduskaitse 100. juubelit, sest esimene kaitseala, Vaika looduskaitseala asutati 14. augustil 1910. Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu aastal 1935. Praegune, arvult kuues looduskaitseseadus võeti vastu aastal 2004, kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks.
Loodusrikkus on normaalselt toimiva looduse asendamatu eeldus, sest eluslooduses on kõik omavahel seotud. Kuid selleks, et tegutseda, peab teadma, selleks, et teada, peab uurima. Selle kogumiku autorid on kõik oma alade parimad asjatundjad ja MTÜ Loodusajakiri välja antavate populaarteaduslike ajakirjade – Eesti Loodus ja Horisont – püsivad autorid. Autoriteringi kuuluvad näiteks Urmas Tartes, Ivar Puura, Tarmo Soomere, Toomas Kukk, Helen Külvik, Teet Koitjärv jpt.
Koostaja Toomas Tiivel.