Kadri Paas
Kas tehisintellekt edendab Vene propagandat? Hiljutiste uuringute järgi peavad niisugused kahtlused paika, sest Venemaal on õnnestunud suuri keelemudeleid nakatada oma valedega.
Nüüdisaegses tehnoloogilises keskkonnas on propagandast saanud üks levinumaid inimeste südamete ja meelte võitmise vahendeid. Valeinfost ja pooltõdedest on saanud pandeemia, mis kujundab totalitaarsete riikide infosõda.
Venemaa kasutab sotsiaalmeediaplatvorme ja kogu meediat vaenuliku propaganda levitamiseks, mille eesmärk on lääneriike polariseerida, destabiliseerida ja õõnestada nende pikaajalisi demokraatlikke protsesse. Et suurendada pahatahtliku propaganda ulatust ja mõju, ei ole see suunatud mitte ainult laialt, vaid seda esitatakse ka vähem räägitavates keeltes.

Otsingutulemusi ja veebiroboteid Kremli-meelsete valedega üle ujutades moonutab võrgustik seda, kuidas suured keelemudelid uudiseid töötlevad ja esitavad. Keelemudelitele ettesöödetavad andmed võivad hõlmata teksti, raamatuid, artikleid, veebilehekülgi ja kõikvõimalikku muud digitaalset sisu. Mudelid analüüsivad neid, et õppida tundma andmetes sisalduvaid mustreid, grammatikat, konteksti ja kultuurinüansse. EDENMOON / PIXABAY
Strateegiline relv
Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles juba 2017. aastal, et tehisintellekti (TI) valdkonna liider hakkab maailma valitsema ja andis tõuke koostada strateegia Vene tehisintellekti investeerimise ja arengu kohta. Pole ka ime, sest TI abil saab vaenulikku ja lõhestavat info-psühholoogilist mõjutustegevust viljeleda kõige kiiremini ja säästlikumalt. Sisuliselt on nüüdisaegsed relvad sageli arvutid.
2019. aastal vastu võetud ja 2023. aastal uuendatud strateegia on seadnud sihi muuta Venemaa 2030. aastaks juhtivaks TI-jõuks. Strateegia eesmärk on käsitleda TI-d arengu vedurina ning see on määratlenud laiemad sihid: parandada kodanike elukvaliteeti, tagada riiklik julgeolek ja suurendada majanduse konkurentsivõimet. Seejuures võrreldakse TI-d uue tehnoloogilise võidurelvastumisega ja käsitletakse 21. sajandi riikliku tugevuse sambana samamoodi nagu tuuma- või kosmosetehnoloogia võimekust.
Strateegia kohaselt püütakse TI abil parandada avalikke teenuseid: alates nutikamast tervishoiust ja haridusest kuni tõhusama transpordi ja põllumajanduseni.
Arvestades, et Venemaa ründas 2022. aasta veebruaris mitmel rindel Ukrainat ja kogu riik on aastaid toiminud sõjaaja režiimis, rakendatakse TI-d õigupoolest ainult sõjatööstuse ja -majanduse arendamiseks.
Seejuures on venelased tõesti saavutanud edu tehisaru kasutavate droonide ja sama oluliste elektrooniliste sõjapidamisvahendite valmistamisel. Nagu ukrainlased suudavad nad pidada ulatuslikku ja lausalist droonisõda. Selle poolest jäävad lääneriigid mõlemast slaavi naabrist kaugele maha.
Valede võrgustik lääne vastu
Ent niisama tähtis on Venemaale lääneriike igati hullutada ja lõhestada. Moskvas peetakse propagandat vahendiks, millega võib saavutada info-psühholoogilist mõju. Niisugune mõjutustegevus on aastakümneid olnud üks olulisemaid sõjapidamisviise.
Sel põhjusel loodi 2022. aasta aprillis valeinfovõrgustik Pravda, tuntud ka kui Portal Kombat. Selle avastas 2024. aasta veebruaris Prantsuse valitsusasutus Viginum, mis jälgib välismaiseid valeinfokampaaniaid.
Viginum kinnitas Vene ettevõtte TigerWeb ja selle juhtide osalemist ulatuslikus teabe- ja propagandaveebisaitide võrgustiku loomises. Selle eesmärk on kujundada Venemaal ja ka väljaspool selle piire Venemaa huvidele soodne teabekeskkond, mille võrgustik „vastab välismaise digitaalse sekkumise kriteeriumidele“.
Viginumi andmetel haldab Pravda võrgustikku Krimmis asuv IT-ettevõte TigerWeb. TigerWeb kuulub Jevgeni Ševtšenkole, Krimmis sündinud veebiarendajale, kes varem töötas Krimmi nukuvalitsusele veebilehti loonud Krymtechnologii heaks.
Kremli valede levitamiseks sobivad kõik meetodid, mis ajavad vastast ehk läänt tervikuna segadusse, ärevusse ja sunnivad kiirustades tegema otsuseid, mis ei pruugi olla lääneriikidele kasulikud.
Kui Venemaa sekkus tõendatult USA valimistesse, ei pidanud Kreml pelgalt kübersõda, vaid see oli klassikaline info-psühholoogiline operatsioon, mis kasutas oma tahtmise elluviimiseks infotehnoloogiat.
Venemaa paneb info-psühholoogilisele mõjutusele suurt rõhku ka Ukraina sõjas. Vene erasektor on levitanud Ukrainasse sissetungi kohta valeteavet alates sõja algusest. USA mõttekoja Freedom House 2023. aasta internetivabaduse raporti „Tehisintellekti repressiivne jõud“ järgi matkis venelaste operatsioon „Doppelgänger“ Saksa, Ameerika, Itaalia, Briti ja Prantsuse meediaväljaandeid, et levitada Euroopa sanktsioonide ja Ukraina pagulaste kohta valesid ja vandenõusid.
Teine Vene võrgustik Cyber Front Z tugines Telegramile, mille kaudu jagati kommentaatoritele ülesandeid levitada teistel platvormidel päevas sadu postitusi, mis ründasid Putini kriitikuid ja levitasid Ukraina-vastast propagandat.
Kuidas Pravda töötab? 2024. aasta märtsis avaldas faktikontrollimisega tegelev NewsGuard põhjaliku aruande selle kohta, kuidas Kremli valed õõnestavad usaldust ja kujundavad tehisaru tööriistade kaudu infohankijate vildakat maailmapilti.
Auditi järgi on kümme peamist tehisintellektitööriista levitanud Moskva desinformatsiooni, korrates kolmandikul juhtudest Kremli-meelse Pravda valesid. Pravda võrgustik ei tooda algupärast materjali, vaid toimib levitajana, koondades Vene riigimeedia, Kremli-meelsete mõjuagentide ning valitsusasutuste ja ametnike veebikodude sisu.