Eesti Looduse aprillinumbris kirjutavad ökoloogid Virve Sõber, Mariann Leps, Marika Mänd ja Tiit Teder väga olulisest teemast: kimalastest. Kimalaste roll tolmeldajatena on ülisuur: 88% kogu maailma õistaimeliikidest vajab tolmeldajatena loomi ja väga sageli täidavad seda rolli just mesilaselaadsed, s.o kimalased, meemesilased ja erakmesilased.
Milline on kimalase aastaring?
Kevadel, umbes aprillis, vajavad talve üle elanud emakimalased kõigepealt kehakinnitust ning asuvad siis usinalt pesakohta otsima (õnarused maas või puus, ka mahajäetud hiire- ja linnupesad), pesa ehitama ja munema. Algul hoolitseb ema haudme eest ise (toidab lapsukesi õietolmu ja nektariga), aga kui esimesed järglased (töölised) on täiskasvanud, muutub ema paikseks ja ainult muneb, ning töölised toidavad oma pisemaid õdesid-vendi.
Kimalasetöölise eluiga on üks-kaks kuud. Kimalasema võib elada kuni aasta: pesa loonud ema uut talve ei näe. Augusti algul kooruvad aga juba uued emased ja isased. Isaste eluiga on umbes kuu, nende üürike roll on viljastada noored emased. Viljastatud emaskimalasel on lootust elada üle talve ja luua järgmisel kevadel uus pere.
Sa saad kimalasi aidata, kui kasvatad oma aias (ka linnas!) nende toidutaimi. Sobivad õietolmu- ja nektarirohked taimed on näiteks krookused, võrkiiris, lõokannus, nurmenukk, märtsikelluke, iisop, jumikad, iminõgesed, lõvilõug, hiirehernes, seahernes, lillhernes, lupiin, ristikud (lase neil murus õitseda!) jpt liblikõielised liigid, pune, salvei, nõianõges, nõmmliivatee, lavendel, siilkübar, kanarbikud, vägiheinad, ussikeel, äiatar. Olulised on ka pajud ja paiselehed (varakevadine toit), kuslapuu ja kukerpuu, õuna- jm roosõielised puud, kibuvitsa- ja sõstrapõõsad ning paljud teised.
Väga tähtis on pakkuda õisi varakevadest hilissuveni, et tagada toiduvaru kogu elutsüki vältel. Kimalased ei kogu toitu rohkem kui kaheks-kolmeks päevaks.
Ära kasuta taimekaitsekemikaale ega keemilisi väetisi, need kogunevad kimalaste kehasse ja kahjustavad nende tervist, sh viljakust!
Loe kimalaste kohta veel Eesti Looduse aprillinumbrist (saadaval on ka e-ajakiri). Ühtlasi leiad ajakirjast kimalaste aabitsa, mis hõlmab kõige tavalisemaid meil kohatavaid kimalaseliike.