Aprillikuu Eesti Loodus: linnud, kimalased, loodusharidus ja Darwin

Kuupäev:

EL4.inddEesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja silmanähtavaid muutusi, kuid linnustiku suundumused võtavad rohkem aega ja on ebaselgemad. Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli looduskaitsebioloogide ühisuuringu tulemustest saab lugeda aprillinumbri põhiartiklist.

TÜ ja EMÜ putukateadlaste ühisartiklis vaetakse kimalaste seisundit. Oluliste taimede tolmeldajate arvukus kipub meil vähenema, ent seda saaks muuta üsna lihtsate põllumajandusvõtetega, näiteks jättes laiemad põllupeenrad. Kimalaste mitmekesisuses aitab orienteeruda Eesti kimalaste piltmääraja.

Kevadega seostuvad jõgede üleujutused. Soomaa viiendat aastaaega teab ilmselt igaüks, aga kevadtulvi Kasari vesikonnas on vähem tutvustatud. Meelis Muuga annab ülevaate viimase kolme aasta üleujutustest.

Aprillis peetakse Tallinnas esinduslik keskkonnahariduse konverents. Eesti Looduse artiklist saab sel puhul aimu loodushariduse hetkeolukorrast, loodushariduskeskuste asukohtadest ja tegevusest. Pikemalt tutvustatakse Tartu loodusmaja, ühe tuntuma loodushariduskeskuse käekäiku.

Seekordne intervjuu on Eesti looduseuurijate seltsi presidendi paleontoloog Oive Tinniga. Tema eestvõttel publitseeriti eesti keeles Charles Darwini olulisemaid teoseid „Inimese põlvnemine“. Intervjuu heidab valgust ka LUSi tegevusele ja paleontoloogia arengule.

Marju Kõivupuu kirjeldab aprillinumbris kukerpuud, üht tänavuse aasta puud. „Aasta linnu“ rubriigis vaatleme taliviud. Rubriik „Huvitav Eesti“ viib lugeja Kõpu tuletorni. Pikemad kirjutised käsitlevad Sakala kõrgustiku uue kõrgema tipu leidmislugu, võõrliikide sissetoomisega kaasnevaid ohte ja Euroopa Liidu uut võõrliigimäärust.

Eesti Loodus ilmub ka digiajakirjana.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.