Uuenenud kaanega Eesti Loodus tutvustab jaanuaris kakke

Aasta pimedamal kuul on sobilik mõelda loomadest, kes pimedas tegutsemist naudivad. Öökullid on sellistest ühed tuntumad, kes paistavad silma suurepärase nägemismeele, hääletu lennu, terava kuulmise ja küüniste poolest. Tuul Sepa artiklist saab kakkude kohta teada muudki põnevat. Näiteks mõnel kakuliigil on silmad kuni viis protsenti linnu kehamassist, mis 60 kg inimese puhul tähendaks kolm kilo kaaluvaid silmi.
Kultuuripärandi aasta juhatab sisse ülevaade eluasemetest kui pärandkultuuri kandjatest. Paljud põlised talukohad on kantud pärandkultuuri nimistusse. Kui elanikud on lahkunud ja maja seisab tühjalt, siis selle kadumine võib juhtuda väga kiiresti. Nii näitavadki kunagisi taluasemeid looduses sageli vaid kaevud, sirelipõõsad või vundamendid. Needki võivad olla olulised meie kultuuriloos, mistõttu tasub neid hoida. Kultuuripärandit mujal käsitleb reisikiri Tõvamaale – meie arheoloogid osalesid seal päästekaevamistel.
Jüri Kameniku pikemas artiklis saab teada tsüklonite olemusest – need on meie kliimale vägagi omased. Tõnu Viik ja Anto Veldre arutlevad võimalike tugevate päikesepursete mõju üle. Oma viimaseks jäänud kaastöös kirjeldab Urmas Kokassaar lagritsa kasulikke toimeid. Pikemas intervjuus Toivo Maimetsaga saab selgemaks tüvirakkude olemus ja nende kasutatavus vähivastases võitluses.
Mitmed lühemad kirjutised tutvustavad vähemtuntud, kuid siiski olulisi loodusnähtusi: saaresurma mõju saarikutele, suurt seatigu, väikesi palle meenutavaid vetikaid, lehemesilaste tegevust, lumel elutsevat kärbseliiki ja mõndagi muut huvitavat.
Jaanuarist alates on uuenenud Eesti Looduse kaanekujundus, uue autor on Mariana Hint.