Foto: Georg Aher
Tekst: SIRJE JA GEORG AHER
Arvatakse, et silmlaigud aitavad vaenlasi eksitada. Nad tõmbavad tähelepanu endale ning linnud või muud saagiotsingul loomad lõhuvad liblika tiibu, jättes elutähtsad kehaosad terveks. Osal liikidel on silmlaigud paigutunud nii, et jääb mulje päris silmadest. Kiilid või teised saaki otsivad putukad võivad leida, et saak on nende jaoks liiga suur, ning ründamisest loobuda. Eriti hästi pidavat sel otstarbel toimima säärased silmlaigud, kus mustal põhjal on valge laik, mis jätab mulje läikivast silmast. Sellised on näiteks Eestis juulikuus sageli kohataval kesasilmikul. Ta on pruun keskmise suurusega liblikas, kelle väljasirutatud tiibade laius on 3,5–4,5 sentimeetrit.
Kesasilmik on küll tavaline, kuid sellegipoolest huvitav liblikas. Ta petab jahtijaid oma silmlaikudega ning nagu teisedki silmiklased, ei talvitu mitte nuku ega valmiku, vaid röövikuna. Kesasilmik muneb kõrrelistele. Munast koorub tilluke pruunikas karvadega röövik, kes asub isukalt kõrreliste lehti sööma. Kasvades muutub ta roheliseks või kollakasroheliseks. Röövik talvitub maapinna lähedal ning aprillis-mais jätkab lehtede söömist, kuni on aeg nukkuda. Valmik väljub nukust juuni lõpus või juuli alguses; neid võib kohata nii juulis kui ka augustis. Meil on kesasilmik seni veel tavaline, kuid Soomes on tema arvukus viimastel aastatel niivõrd langenud, et ta on arvatud ohustatud liikide hulka. Oleks hea, kui ta jääks meil siiski sageli kohatavaks liblikaks.