Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Foto: Janno Loide / Wikimedia Commons
Ambla kihelkonnast on läbi sõitnud kõik, kes on reisinud rongiga Tallinnast Narva või Tartusse. Eesti tähtsaimaid raudteesõlmi Tapal asub Ambla kihelkonna maadel. Loodushuvilistele on kindlasti teada Kõrvemaa matkarajad, sõjaajaloolastele on see kant aga tuntud hiiglaslike harjutusväljakute maana. Mida me veel teame Ambla kihelkonnast?
Ambla kihelkond kuulub oma 612 km2 pindalaga Eesti suurimate ja ajalooliselt rahvarohkemate kihelkondade hulka: 1934. aastal elas kihelkonnas umbes 10 000 inimest. Nagu mõni teine suurkihelkond on ka Ambla jagunenud teravalt kaheks: pool kihelkonnast on paksude metsade ja läbimatute soode päralt, teine pool aga tihedalt asustatud ja põldudeks haritud.
1932. aasta „Eesti entsüklopeedias“ on August Tammekann kirjeldanud seda niimoodi: „ .. loodes [on] Kõrvemaa ulatuslikud soo- ja metsatasandikud, millest kerkib lahusolevate tompudena liivaseljandikke ja kuplistikke nagu Koonukõrve, Jäneda ja Punamaa „mäed“ ja metsadesse kaduvad harvad üksikõued, kagus aga tunduvalt kõrgem, kergelt lainjas maa rohkete põldude ja suurte külade ning ilusate metsasaludega. Selle kahe maastikulise ala vaheline piir käib ligikaudu Tapalt üle Lehtse, Ambla ja Jäneda asunduse Albu ja Madise poole.“
Niisugune maastiku- ja maakasutusjaotus on üldjoontes säilinud tänini. Kaardipildis on silmatorkav piir Tallinna–Narva raudtee. Sellest lõuna pool paiknevad valdavalt põllumaad ja asulad, põhjas aga sood ja metsad.