Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutiga vestelnud Rainer Kerge Õhtulehest Fotod: Mattias Tammet
Andres Sutt on sündinud 11. novembril 1967 Tartus. Lõpetanud 1986 Tartu 1. keskkooli ning 1993. aastal cum laude Tartu ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.
1992–1993 Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna peaspetsialist, 1993–1996 pangainspektsiooni juhataja asetäitja, 1997–1999 keskpangapoliitika osakonna juhataja asetäitja, 2001–2009 Eesti Panga asepresident ning 1999–2001 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori nõunik, vanemnõunik ja 2009–2012 IMF-i direktorite nõukogu liige. 2017–2018 Eesti Energia kontserni regulaatorsuhete direktor ja kontserni juhatuse liige.
Riigikogu XIV koosseisu ja XV koosseisu liige, 2021–2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Tartu ülikooli sihtasutuse nõukogu esimees. Alates 25. märtsist 2025 energeetika- ja keskkonnaminister. 2008 pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ning 2025 Prantsuse Auleegioni Chevalier’ klassi aumärgi.
Ma küsisin seda Eesti Looduse 2001. aasta jaanuarinumbris toonase keskkonnaministri Heiki Kranichi, kadunukese käest ja küsin nüüd ka teilt: mitu liiki imetajaid elab Eesti looduses?
Nojah, Heiki Kranichil oli sellele kindlasti täpne vastus, mina jään vastuse võlgu.
Kranich ütles ka, et ei tea, aga hakkas vilunud poliitikuna kohe rääkima sellest, mida teadis: et Eestis peaks elama umbes 800 karu ja 150 hunti.
Nende populatsioonidega on praeguseks seis sedapidi, et karusid on umbes tuhat. Andmed on muidugi valdkond, kus saab alati täpsemaks minna. Ei usu, et meil oleks võimalik ja mõistlik kiibistada kõik suurloomad või suurkiskjad, aga on eri seiremeetodeid ja pilti saab kindlasti paremaks teha.
Hundi arvukus peaks ka praegu suurem olema, arvatakse, et meil elab 35–36 pesakonda ja ühe pesakonna liikmete arvuks hinnatakse keskmiselt kümme.
Arvukusest, õigemini loomade loendamise metoodikatest, on mulle jäänud mulje, et kui panna suurde tühja läbipaistvasse klaaskuuli kolm karu ja saata neid üle lugema eri spetsialistide grupid, ütlevad nad klaaskuulis olevate karude hulgaks kõik eri arvu, ja ühelgi juhul pole see kolm. Lühidalt: päris täpseid andmeid meil pole.
Päris täpseid andmeid meil kindlasti pole ja kas see ongi nii oluline, et me teaksime tükikaupa, kui palju meil karusid, hunte või mõne teise liigi isendeid elab. Välja arvatud juhul, kui mingi liik on väga ohustatud ja nende isendeid ongi väga väike arv. Huntide ja karude puhul pole aga ühekohaline täpsus kõige tähtsam. Oluline on ülevaade populatsiooni arengust ja seisundist.