Ain Kallis
Tuul ei küsi õhupallilt, kuhu too minna tahab. Tõdemus
Eesti entsüklopeedia järgi on „õhupall, aerostaat, õhust kergem jõuseadmeta õhusõiduk, püsib õhus kesta täitva kerge gaasi (vesiniku, heeliumi) või kuuma õhu (kuumaõhupall) tõstejõu toimel. Loheõhupall on trossi kaudu maapinnaga ühenduses. Esimest kuumaõhupalli lendu demonstreeris aastal 1709 brasiillane Bartolomeu de Gusmão (1685–1724), esimene mehitatud õhupallilend toimus 1783 vendade Montgolfier’de ehitatud õhupallil“.
„Õhk, papa, ei maksa ju midagi!“ väideti sajand tagasi „Pisuhännas“. Nüüdsel ajal juba maksab, sest just õhu(kaitse)vägi on muutumas peaaegu kõige tähtsamaks väeliigiks. Uudiseid droonide kohta satub meediasse iga jumala päev, harvem õhupallide kohta: siis, kui Narva jõe kaldale riputatud aerostaadis jälgitakse meie eluolu ja tegemisi või kui piiri tagant triivivad kohale pallid salakaubaga.
Märksa vähem on juttu olnud luureõhupallidest, hiiglaslikest 25–30-meetrise läbimõõduga balloonidest, mis on ette nähtud kaua kestvateks lendudeks. 2023. aasta veebruaris lõppes ühe säärase palli lend USA idarannikul suure pauguga, nii otseses kui ka poliitilises mõttes.
Selgus, et tegu oli Hiina luureõhupalliga, mis oli startinud Hiinast, ületanud jugavoolu abil Vaikse ookeani ja sisenenud USA õhuruumi Alaska osariigis. Edasi siirdus balloon Kanada kaudu Ühendriikide loodeossa. Peaaegu kaks päeva tolknes ta (nii kommenteeriti meedias) Montana ja Nebraska osariigi sõjaliste objektide kohal 18 km kõrgusel, siis keeras minekule Atlandi ookeani poole. Kutsumata külalise teekond lõppes Lõuna-Carolina vetes, kui hävitaja F-22 suutis ta raketiga alla tulistada.
Jumalik tuul
Jugavoolu avastajaks tuleb pidada Jaapani meteoroloogi Wasaburo Oishit, kes pärast aastaid pilootpallide (väikesed lennumeteoroloogias kasutatavad õhupallid) lennutamist avaldas 1926. aastal uurimuse püsivatest õhuvooludest saareriigi kohal. Töö jäi maailmas täiesti tähelepanuta, sest oli avaldatud esperanto keeles.
Kaugel 13. sajandil aitas taifuun päästa Jaapani riigi mongoli vallutajate käest. Maailmasõja ajal loodeti kasu saada jumalikust jugavoolust. Nimelt saadeti 1944. aasta novembrist järgmise aasta aprillini Jaapani rannikult USA poole 9300 vesinikuga täidetud õhupallipommi. Operatsiooni Fu-Go eesmärk oli tekitada hääletute pommitajatega ameeriklaste seas paanikat.
Õhupallid-fugod, mille lennukõrgust reguleeris keerukas aparatuur, ületasid ookeani kahe-kolme päevaga. Ainult et Vaikne ookean oli sel talvel õige tormine. Nii jõudis pommi kandvatest fugodest mandrini hinnanguliselt ainult tuhatkond, avastati neist kakssada. Inimohvreid põhjustas operatsioon Fu-Go vaid kuus: üks naine ja viis last, kes pidasid metsas piknikupidu – poiss lõi kaugelt tulnud värki jalaga (siit moraal: ära katsu leitud drooni!). Muide, üks fugo jõudis ka sihtmärgini: aatompommi valmistava tehaseni Hanfordis ning tekitas elektriliinides lühise. Ärevust külvasid õhupallid küll, sest need arvati olevat saadetud allveelaevadelt, samuti kardeti bakterrelva. Nii uuriti põhjalikult isegi ballastiks olnud liivakottide sisu.
Üks tuhandetest Jaapani 10-meetrise läbimõõduga õhupallipommidest, mida saareriik lennutas teise ilmasõja ajal jugavoolude abil USA-sse paanikat külvama. Pilt 1945. aasta jaanuarist. US ARMY / WIKIPEDIA
Per aspera ad astra!
Citius, altius, fortius ehk eesmärk kõike kiiremini teha, kõrgemale küündida, kõvemini kangutada on inimkonnal olnud sajandeid. Seda teist püüdu on vast kõige raskem saavutada (vrdl eesti kõnekäänuga: „Ega ikka üle oma naba ei hüppa“). Lendamine ei tähenda ainult taeva vallutamist. See tähendab ka hirmu vallutamist – kui parafraseerida lennunduspioneeri Otto Lilienthali.
Katsed vallutada õhuookean algasid õige ammu. Näiteks olid kuumaõhupallid kasutusel ammu enne entsüklopeedias mainitud lennukatsetusi õhtumaal – hiinlased saatsid nn taevalaternaid üles juba kolmandal sajandil, teavitamaks vaenlase tulekust. Põneva eksperimendi tegi tuntud õhupallur inglane Julian Nott. Ta valmistas 1975. aastal Peruus kuulsate Nazca geoglüüfide (hiiglaslikud joonised maapinnal) järgi kohalikest kangastest suure torbikukujulise õhupalli, mis täideti suitsuga. Ja see lendas, paadikujulises korvis kaks britti! Lendas arvatavasti ka tuhat aastat tagasi – inkade-eelsel ajal.