Rajakaameratega olen salvestanud pildilugusid lindude supluskohast Hinnomäe Sinilillemetsas, kus jälgisin lindude veeprotseduure 2026. aasta suvel maist augustini.
Tekst ja pildid: ARNE ADER
Tänavu kevadel märkasin Hinnomäe Sinilillemetsa lõkkekohas peatudes, et ümbruskonna linnud eelistavad suplemas käia üsna lühikesel ojalõigul, mis jääb vanast koprapaisust vahetult allavoolu. Selle koha eripära oli ojasängi kattev toomingaoks, mis tegi võimatuks röövlindude üllatusrünnakud ojas suplejatele.
Paigal oli veel teisigi häid omadusi: vesi oli siin madal, põhi liivane ning läheduses asus suur hunnik kobraste kokku tassitud puuoksi. Need sobisid suurepäraselt õrteks, kus enne vette minekut ümbrust uurida ja pärast suplust sulestikku kuivatada.
Otsustasin suve jooksul uurida, millised linnud selles supluskohas veeprotseduure naudivad. Kasutasin kahte rajakaamerat: ühe olin paigutanud oja keskele veepinna lähedale (vt ①) ja teise kõrgemale, supluskohta varjava toomingaoksa alla.
SUPELRANNAS KÄIJAD
Kõige sagedamini käisid ojas suplemas musträstad, laulurästad, punarinnad ja käblikud. Nende hulgas oli nii isas- kui ka emaslinde ning alates suvisest pööripäevast ka noorlinde.
Enim jäädvustasid kaamerad rästaid, sest nende suplemiskorrad kestsid kauem kui teiste liikide omad. Ükski supleja ei kasutanud vaadeldavat kohta siiski iga päev: küllap olid käigus ka teised sama laadi veesilmad ning vihmapäevadel võidi veeprotseduurid sootuks ära jätta.
Kolm tavapärast käijat olid supelrannas veel metsvint, must-kärbsenäpp ja väike-lehelind. Harvem jõudsid siia ümbruses pesitsevad tihased: rasvatihane, sinitihane ja salutihane.