SEIK | IGAL LINNAL oma õunasort?

Kuupäev:

Maalikonservaator Ago Teedema ja ta Supilinna koduaia ’Tartu roos’. Teedema pere on tänavustest viljadest saanud mahla ja teinud õunakooki

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: INGMAR MUUSIKUS

Aastal 1962 on Vaike Hang kirjutanud Eesti Looduses (nr 5) Obinitsa–Petseri tee ääres kasvanud võimsa võraga õunapuust (tüve ümbermõõt maapinna lähedal 285 cm). Kohalike elanike andmeil oli puu toona juba saja-aastane, kuid kandis õunu, mis maitsesid pärast esimest külma suurepäraselt.

Aastal 2026 ei õnnestunud Ahto Raudojal Setumaalt leida inimest, kes seda puud mäletaks. Arvatavasti said uibule saatuslikuks 1970. aastatel seal kandis tehtud maaparandustööd. Ahto osutab aga 1935. aasta topograafiliselt kaardilt Karamsina küla põllul lehtpuu tingmärgile – ilmselt tähistabki see nüüdseks kadunud vägevat Obinitsa õunapuud.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...