
klibu; c) klibu ja veerise segu Fotod: Karin Kauer
Tekst: RAIMO KÕLLI, KARIN KAUER
Kersti Merilaasi poeemist „Põhjarannik“ pärit luule- read kajastavad Maa ja mere vastasseisu: .. manner ja
meri siin sülitsi koos … ja seejärel: siit edasi kumbki ei saa: võimas on meri, veel võimsam on maa … Klibumullad kujunevad sageli kiviste ja paepealsete maade vabanemisel mere alt.
Klibumuldade teke
Klibumullad kujunevad suhteliselt kitsal rannavööndil maismaa ja mere vahel. Eeldusena peab seal leiduma murenevaid kivimeid (paekivi, dolomiit), tard- ja/või moondekivimeid rahnude ja kividega või eri päritolu koreserikaste setetega. Jõud, mis kutsub esile maa ja mere vastasseisu ehk klibumuldade tekke, on tuultest põhjustatud murdlainetus. Kuigi tagasi- hoidliku levikuga klibumullad ei etenda suurt osa meie põllu- ja metsamajanduses, rikastab nende tekkeviisi ja paiknemise tundmine meie teadmisi Eesti mullastiku mitmekesisusest. Maaelu teadmuskeskuse (METK) andmetel hõlmavad klibumullad alla 0,2% Eesti muldkattest.
Tähelepanuväärne on nende mulda- de nüüdisaegseks tekkeks sobiva rannavööndi kogupikkus – ligi 3800 km. Sellele lisanduvad klibumuldkatetele sobiva taimkattega asustatud rohumaa- ja metsaökosüsteemid endistel Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaaladel Eesti sisemaal. Hinnanguliselt paikneb suurim osa sellest veepiirist, kus manner ja meri on sülitsi koos, Loode-Eesti pankrannikul. Hoopiski tagasihoidlikult leidub klibumuldi koresevaeste setetega lauskrannikutel.