Keskkonnaagentuur on alustanud koos Tartu ülikooli loomaökoloogidega vabatahtliku seire projekti, kus loodushuvilised saavad anda teada klaaspindade vastu lennanud ja surma saanud lindudest. Peamine seireperiood on kevad- ja sügisrände aeg, kuid info saab edasi anda ka muul ajal hukkunud suleliste kohta.
Klaaspinna pärast juhtuvad lindudega õnnetused väga tihti. Paljud linnud ei taju klaasi takistusena, kuna näevad sellelt peegelduvat taevast ja puid ja peavad seda turvaliseks looduskeskkonnaks. Samuti võib teisel pool klaasi olla midagi, mis linde huvitab ja ligi meelitab. Kokkupõrge aknaga lõpeb väikelinnu jaoks tihti kohe surmaga, sest murduvad kaelalülid. Peamised vigastused ongi silma-, kaela- ja peatraumad.
Võib jääda mulje, et sel moel hukkuvad peamiselt linnalinnud, kuid tegelikult on ohus kõik liigid, kelle lennuteele jääb ehitisi. Inimtegevuse tõttu hätta sattunud loomi aitav Eesti metsloomaühing ravib igal aastal sadu linde, kes on vastu klaasi põrganud. Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti ja Tartu ülikooli loomaökoloogi Christel Rose Bachmanni sõnul hukkub meil igal sügisel klaaspindade tõttu palju rändel olevaid pöialpoisse, laulurästaid ja musttihaseid.
Uute hoonete fassaadid on tänapäeval tihti kaetud klaasiga või paiknevad seal suured aknad. Sellised ehitised asuvad tihti looduslike alade lähedal, kus elutseb palju linde. See kõik suurendab kokkupõrkeohtu. Rände ajal võib linde teelt kõrvale eksitada ka linnadest pärit valgusreostus. Üks ebasobivas kohas asuv klaashoone võib igal rändeperioodil hukka saata arvukalt lindusid.
Seires osalemiseks hoidke silma peal oma kodu ümbrusse jäävate suuremate klaashoonetel, bussipeatustel ja muude klaasrajatistel. Bachmann märgib, et kasvuhoonedki on sama suur probleem kui iga teine sarnane klaasrajatis, eriti kui nendes leidub lindudele huvitavaid asju. Tähekepanekutest andke keskkonnaagentuurile teada kasutades loodusvaatluste nutirakendust. Täpsema juhendi osalemiseks leiab Loodusveebist.
Kindlasti võib ära märkida sellegi, kui märgatud lind on elus ja vormistada selle eraldi vaatlusena. Kui lind tundub terve, kuid vajab natuke toibumisaega, siis tõsta ta mõne lähedal asuva puuoksa peale, sõidu- ja kõnniteest eemale. Loiu või silmnähtavate vigastustega linnu puhul võta ühendust metsloomaühinguga (www.metsloom.ee), kust saab nõu ja abi.
Surnukeha võib salvrätiga tõsta teelt ära, näiteks tee kõrvale põõsastesse. Hukkunud lindudest huvitub ka Eesti Loodusmuuseum. Kui leiate linnu enda kodu lähedalt, saab selle kerge vaevaga mässida tihedalt toidukilesse ja panna sügavkülma ning leiust seejärel muuseumile teada anda.
Vabatahtlikelt kogutud andmeid hakkavad kasutavama Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli teadlased. Bachmanni sõnul saab kogutud andmete põhjal analüüsida eelkõige seda, millist tüüpi majad ja millistes piirkondades on kõige ohtlikumad ning milliseid liike ja mis perioodidel rohkem hukkub. Samuti saab hakata otsima teaduspõhiseid lahendusi, kuidas riske leevendada ja lindude elu säästa.
Asukoht mõjutab
Lähiriikidest on sarnane uuring tehtud Poolas, kus vabatahtlike abiga kaardistati vastu klaaspindu hukkunud linde. Seal kogutud andmete põhjal selgus, et kokkupõrkeid klaaspindadega mõjutavad peamiselt hoone tüüp, vanus ja asukoht. Kõige rohkem põrkavad linnud klaasiga kokku põldude, metsade ja jõgede ligiduses. Kokkupõrgete arv suureneb ka siis, kui klaashoone ümbruses kasvavad puud. Uued majad kujutavad endast suuremat riski kui vanad ja klaaspind muutub linnule ohtlikumaks ka pärast pesu.
Oma kodu saab linnusõbralikumaks muuta klaaspindu märgistades, kas või kleeplindiga. „Valge või muud heledat värvi kleeplint on tõhusam kui tume, kuid parem kasutada tumedat kleeplinti kui üldse mitte midagi. Oluline on ka see, et märgised paigutataks klaaspinna välisele küljele,“ soovitab Bachmann. Samuti on kasu sellestki, kui ruloo või kardin akna ette tõmmata. Püsivam lahendus on kasutada erilist madalama peegeldusvõimega klaasi või iluklaasi. Samuti saab aknad katta peegeldust vähendava kilega.
Klaaspindade puhul ei ole Eestis mitte mingisuguseid piiranguid, ütleb Bachmann. Kui raha on, võib endale püsti panna üleni klaasist maja. Seetõttu ongi oluline teada, mis hooned ja millistes piirkondades linde mõjutavad ning kui palju näiteks hukkub kaitsealuseid liike. Muidugi oleks hea, kui praegused soovitused oleks kunagi tulevikus kohustused, eriti majade planeerimisel looduslähedastesse elupaikadesse. Samuti võiks kaaluda suurte linnatulede kustutamist kõige aktiivsematel rändeöödel.