Looduskaitsekuu toob looduse tagasi

Kuupäev:

Tänavuse aasta looduskaitsekuu teema on „Toome looduse tagasi“. Käesoleval aastal keskendub looduskaitsekuu looduse taastamisele, olgu selleks pärandniitude taastamine ja hooldus, soode ja soometsade taastamine või jõgedel kalade rändetõkete eemaldamine.

Looduskaitsekuu algab 12. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ja lõpeb 9. juunil loodusvaatluste maratoniga. 13. mail antakse tavakohaselt üle üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ning looduskaitsemärgid. Muude ürituste kava leiab keskkonnaameti kodulehelt https://keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu.

Looduskaitsekuu sisse jääb veel mitu rahvusvahelist looduse ja looduskaitse teemalist tähtpäeva.

11. mail on maailma rändlindude päev. Tänavune teema on „Tähelepanu putukatele“. rõhutab putukate tähtsust rändlindude jaoks ja toob esile probleeme, mis tekivad putukate arvukuse kahanemisel. Kaitstes putukaid, kaitseme ka linde.

24. mail on üle-euroopaline kaitsealade päev. 24. mail 1909 asutas Rootsi Riigipäev üheksa rahvusparki, mis olid esimesed kogu Euroopas. Tänavuste europarlamendi valimiste eel on kaitsealade päeva teema „Anna oma hääl loodusele!“

22. mail tähistame maailma elurikkuse päeva, teemaks „Osale maailma elurikkuse hoiu plaanis!“Sellega ärgitatakse nii kodanikeühendusi kui valitsusi pingutama, et täita Kunming-Montreali elurikkuse lepingu s sätestatud eesmärke: taastama aastaks 2030 maailma kahjustunud ökosüsteemidest 30 protsenti, peatada liikide väljasuremine, vähendada tarbimisjalajälge ning põllumajandusmürkidekasutamist ning tuua loodus linna tagasi.

5. juunil on maailma keskkonnapäev, mis tänavu juhib tähelepanu kõrbestumise ja taimede põuakindlusega seotud muredele.

Keskkonnaamet/Loodusajakiri


Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...