Kõik Artiklid

2026. aasta puu on harilik haab

Tuleva aasta puu tiitli on pälvinud üks Eesti tavalisemaid metsapuid harilik haab (Populus tremula). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Haab oli aasta puu ka...

AASTA PUU | Harilik haab – metsakujundaja ja elupaikade looja

Tekst: IVAR SIBUL Harilik haab (Populus tremula) on üks Eesti metsade levinumaid lehtpuid. Ta kasvab salumetsades, lodudes, luhtadel, metsaservades, raiesmikel, endistel puisniitudel ja mahajäetud põllulappidel, ühtviisi hästi nii parasniisketel kui...

NUPUTA: 2025. aasta seen juurepess

2025. aasta seeneks valis Eesti mükoloogiaühing juurepessu perekonna. Tegu on Eesti metsade kõige ohtlikuma seenpatogeeniga, mistõttu on selle liigi valiku puhul soovitud ühtaegu tähelepanu pöörata metsapuude patogeenidele ja kahjude...

Enigma viienda vooru auhinna sai Indrek Lüüs

Eelmise vooru ülesanded olid populaarsed. Kõik neli ülesannet lahendasid õigesti ja 4 punkti kogusid Vladimir Jaanimägi, Arvo Jägel, Aivar Kauge, Kalle Kulbok, Maarika Leesment, Indrek Lüüs, Timo Rebenits, Meelis...

Kas soomlased päästsid Eesti? Soome vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas

Ago Pajur Eesti Vabariigi püsimajäämine otsustati Vabadussõjas. Selle algusjärk kujunes masendavaks ja koos 1918. aasta lõpuga näis otsa saavat ka Eesti omariiklus. Kuid 30. detsembril jõudsid Tallinna esimesed soome vabatahtlikud...

Kas tehisaru mõistab füüsikat ja ajendab tegema avastusi?

Joosep Pata Tehisaru keelemudel suudab inimesega väga veenvalt vestelda. Näiteks küsisin tehisarult, millised on alusfüüsika lahendamata küsimused. Vastuseks sain, et need on tumeaine- ja tumeenergia olemus, üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ühendamine...

Maha visatud raha

Erki Russow Kalamaja prügiladestuskoht on muu hulgas erakordne sealt leitud müntide poolest: esimest korda tuli Tallinnas päevavalgele nii suur kogus keskaegset peenraha, mis annab meile sissevaate 15. sajandi hansalinna rahamaailma...

„Inimesed hakkasid siis hambavalu tundma, kui kartul Eesti toodi“

Ken Kalling Selline tähelepanek saadeti pärimusekogujatele 1939. aastal Tallinnast. Seega võib tegemist olla ka raamatutarkusega. Selleks ajaks oli juba selge, et hambaauke põhjustavad toitumise eripärad. Need on ajaloos muutunud, nagu...

Tänavune Nobeli füüsikaauhind ehk Käegakatsutav kvantmehaanika

Andi Hektor, Kristjan Kannike Väga väikeste asjade maailm on kergelt öeldes kummastav. Seal kehtivad hoopis teistsugused füüsikaseadused, mida füüsikud kutsuvad kvantfüüsikaks. Meile, klassikalise maailma elanikele, on kvantmaailm täis paradokse: Schrödingeri...

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast