Tekst: PIRET PAPPEL Roheasfaldiga kaetud juurdepääsutee Eesti maaülikooli katsejaamas Rõhul. Bituumen on siin 15–25 protsendi ulatuses asendatud puidupõhisest biomassist toodetud ligniiniga Foto: Eesti maaülikool Kas tee-ehitus saab...

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

Tekst: MARTIN TIKK Taevalaotuses tiirlevad satelliidid ja ka maapinnal paiknevad radarid kui inimese lisasilmad võimaldavad saada reaalajas hea ülevaate Eestimaa pinnast, aga ka ilmast ja...

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist. Saadet juhib Tiiu...

Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema võimsa noka töö tõttu tekivad suured laastud. Kände võivad lõhkuda ka suur-kirjurähn ja hallrähn, kuid...

① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna poolsaare tipus kujutab endast Saaremaa põhjarannikul esile kerkivat Siluri klindi lõiku. See klindivöö palistab Hiiumaa ja...

Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete nautijad on kindlasti teinud ringi ümber Pakri poolsaare ja imetlenud mereavarusi. Ajaloohuvilised on turninud Padise...

Ahtmega seostub kõigepealt tööstus, mis hakkas väikeküla maadele kerkima 1940. aastate keskel. Ees on näha endise elektrijaama haljastatud tuhaplatoo Foto: maa-ameti fotoladu Ida-Virumaa maapõues leiduvad...

Tekst: AIVAR JÜRGENSON Šaakali Eestisse jõudmine leidis kinnitust aastal 2013. Nüüdseks on teada, et šaakal pole võõrliik, vaid jõudnud siia loomulikul teel Foto; Remo...

Raisakotkas (Aegypius monachus) on Eestis haruldane külaline, keda on teadaolevalt siin vaadeldud 13 korda. Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd on seda liiki näinud Läänemaal Leidissoos...