Poolesajas teoreetilise bioloogia kevadkool „Bioloogilise mõtte areng“ ootab huvilisi. 26.–28. aprillini toimuval juubelikonverentsil võetakse vaatluse alla bioloogiliste teooriate ja eluteadusliku mõtte areng. „Ettekannetes arutletakse erinevate...

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi päraku veenikomud on üks arstiteaduse ajaloos enim käsitletud vaevusi, eelistatakse sellest pigem viisakalt vaikida. Ka...

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid...

Meteoroloogi ja kliimateadlast, õigemini atmosfäärifüüsikut Piia Posti küsitlenud Toomas Kukk. Intervjuu ilmus Eesti Looduse 2019. aasta veebruarinumbris. Neljapäeval, 15. veebruaril kell 16.15 peab Tartu...

Tuletame meelde, mis on partenogenees ehk neitsissigimine, mille puhul embrüo areneb viljastamata munarakust. Tekst: TAMBET TÕNISSOO

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.

Võitlemaks lääneriikide süsteemide vastu, on Venemaa aastaid arendanud võimekust pidada elektroonilist sõda.

Loodud on esimesed hübriidsüsteemid, mis sobitavad kvantarvuti klassikalise andmetöötlusega.

Tekst: MATI LAUR Defineerida, mis on ajalugu ja milleks on ajalookirjutust vaja, võib tunduda sama tark kui otsida vastustküsimustele „Mis on õnn?“ või „Mis on...