Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi väikerahvaid, algataja oli Karl Ernst von Baer (1792–1876). Tema tööd jätkasid nimekad lingvistid ja etnograafid...
Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal Kääriku ligidal. 1998. aastal mõõtis põlispuude uurija Hendrik Relve puu jämeduseks 432 cm. Rekordpuuna elab kuusk...
Tekst: ARNE SELLIN
Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on harilik silla (Scilla siberica), üheiduleheliste klassi kuuluv püsik. Silla säilitusorgan on kestasibul, mis koosneb tihedalt...
Miks vajavad niidud hooldust? Millist abi võiksid pakkuda lambad, miks tasub robotniidukiga piiri pidada ja kuidas teha koostööd, et liigirohked niidud säiliksid?
2024. aasta südasuvel õnnestus mul rajakaameraga jälgida soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesitsemist. Mõlemad linnuliigid on kogu Eestis levinud haudelinnud, ent nende pesi leitakse meil harva.
"Eesti on priiks saanud ja nii edasi, aga metsaprobleem on võib-olla valusamgi, sest nüüd on see kõik taas ikkagi oma Eesti mets, ei saa selle liigses raiumises kedagi teist süüdistada – et pagana nõukogude võim!"
2025. aastal on Põlva gümnaasiumi õpilane Eliise Roosen kirjeldanud oma Eesti maaülikooli loodusteaduste kooli iseseisva tööna Aarniku metsas asuva väikese matkaraja, mis jääb Ahja, Rasina ja Mooste vahelisse kolmnurka.
Uurimaks niitmissageduse ja rohustu kõrguse mõju puukide arvukusele metodoloogiliselt sobival viisil, valisime Tartu linnas esmalt välja viis suuremat roheala.