Kuu Arhiiv: Juuli, 2026

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi väikerahvaid, algataja oli Karl Ernst von Baer (1792–1876). Tema tööd jätkasid nimekad lingvistid ja etnograafid...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal Kääriku ligidal. 1998. aastal mõõtis põlispuude uurija Hendrik Relve puu jämeduseks 432 cm. Rekordpuuna elab kuusk...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on harilik silla (Scilla siberica), üheiduleheliste klassi kuuluv püsik. Silla säilitusorgan on kestasibul, mis koosneb tihedalt...

Niida nutikalt: liigirikas niit vajab hoolt

Miks vajavad niidud hooldust? Millist abi võiksid pakkuda lambad, miks tasub robotniidukiga piiri pidada ja kuidas teha koostööd, et liigirohked niidud säiliksid?

RAJAKAAMERA LOOD | Pilk soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesaellu

2024. aasta südasuvel õnnestus mul rajakaameraga jälgida soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesitsemist. Mõlemad linnuliigid on kogu Eestis levinud haudelinnud, ent nende pesi leitakse meil harva.

Leelo Tungal: MIND ON EHMATANUD, KUI ODAV ON LÕHKUDA, TAASTAMINE ON AGA VÄGA KALLIS

"Eesti on priiks saanud ja nii edasi, aga metsaprobleem on võib-olla valusamgi, sest nüüd on see kõik taas ikkagi oma Eesti mets, ei saa selle liigses raiumises kedagi teist süüdistada – et pagana nõukogude võim!"

EESTI KIHELKONNAD | Kihelkonnakeskusest maakonnakeskus: Rapla kihelkond

Rapla kihelkond on praeguse Rapla maakonna tuumik. Maakond ise on aga suhteliselt uus nähtus.

Mukri loodusrada – jõukohane algajale, põnev ka teadjale

See on mõnus laadimispaik peaaegu Eesti keskmes kolme maakonna piiril.

SEIK | Õpilane viis kaaslased muinaskääpaid kaema

2025. aastal on Põlva gümnaasiumi õpilane Eliise Roosen kirjeldanud oma Eesti maaülikooli loodusteaduste kooli iseseisva tööna Aarniku metsas asuva väikese matkaraja, mis jääb Ahja, Rasina ja Mooste vahelisse kolmnurka.

Kas kõrges rohus leidub rohkem puuke?

Uurimaks niitmissageduse ja rohustu kõrguse mõju puukide arvukusele metodoloogiliselt sobival viisil, valisime Tartu linnas esmalt välja viis suuremat roheala.

Karuliha varjatud oht: plii taldrikul

Uute uuringute järgi võib karulihas leiduda üllatavalt palju pliid – ainet, mis kahjustab nii loodust kui ka inimese tervist.

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...
spot_img