KUULA! Eesti Looduse vestlusõhtud: 11. märtsil rääkisime Christel Rose Bachmanniga vabatahtlikust seirest ja nahkhiirtest

Kuula ürituse esimese poole salvestust! Kutse vestlusõhtule: 11. märtsil räägib Christel Rose Bachmann vabatahtlikust seirest Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad 11. märtsil kell 17...

Harrastusteadus tugevdab õpilaste suhet pärismaise loodusega

Tekst: KAARIN HEIN, MARGIT HIRV Põnev on vaadelda mis tahes eluvorme, isegi kui liike ei tunne. Sageli on suurimad looduseuurijad väikelapsed, kes avastavad maailma enda...

Nõmme gümnaasiumi loodusteaduslik ring 1942–1955

Tekst: MAIT TALTS Eesti koolide loodusteaduslike ringide ajalugu on üsna tagasihoidlikult uuritud ja juhuslikult kajastatud. Pärast teist maailmasõda, mitšurinliku bioloogia pealetungi ajal, oli sääraseid ringe ilmselt...

Vabatahtlikud toetavad riiklikku seirevõrku

Tekst: LIISA RENNEL, LAURI KLEIN, CHRISTEL ROSE BACHMANN, MARIS SEPP, REIN NELLIS Üks keskkonnaagentuuri ülesanne on teha koosluste ja elustikuliikide seiret ning korraldada seiretöid. Riikliku...

SEIK | Soodemees Edgar Kask vajas selguse saamiseks aega

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Mullusest lõikuskuust alates on Tapa raamatukogu esisel alleel pakkunud võimalust jalgu puhata turbasamblapruun Edgar Kase pink. Lääne-Virumaalt Näo külast pärit looduskaitsja, fotograaf...

Linnuatlas ootab sisukaid kaastöid

Mullu märtsis kuulutas Eesti ornitoloogiaühing välja kolmanda haudelindude levikuatlase koostamise välitööd, mida on planeeritud teha aastail 2025–2030. Võrreldes eelmise atlasega (välitööd 2003–2009) on peamiselt...

INTERVJUU | Andres Sutt: „Looduskaitse ei saa muidugi kunagi valmis, alati saab midagi paremini teha.“

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutiga vestelnud Rainer Kerge Õhtulehest Fotod: Mattias Tammet Andres Sutt on sündinud 11. novembril 1967 Tartus. Lõpetanud 1986 Tartu 1....

LIHTNE KÜSIDA | Miks on liblika tiivad värvilised?

Liblikate tiibu katavad imetillukesed soomused. Need annavad erisuguste keemiliste või füüsikaliste protsesside abil tiibadele liigiomased mustrid ja värvused. Osa soomuste värvus tuleneb keemiliste reaktsioonide...

Uus samblaliik Tartumaalt

Kestliku maakasutuse tippkeskuse uurimisalalt on leitud Eestile uus samblaliik.Taksonoomiakomisjon on kinnitanud sambla Bryum violaceum (sünonüüm Gemmabryum violaceum) eestikeelseksnimetuseks põld-pungsammal. Tegemist on tillukese rohelise samblaga,...

LIMATÜNNIK, looduskaitse sümbol seeneriigist

Tekst ja fotod: INDREK SELL Tänavuseks aasta seeneks on valitud limatünnik. Ta on omapärase väljanägemisega kevadseen, keda tasub otsida kuuskede alt varakevadel. Limatünniku ladinakeelne teaduslik nimetus...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
spot_img