Enamik Eesti elanikest on Annast läbi sõitnud. Tallinna–Tartu maanteel jäi see närvilisele autojuhile hästi meelde, sest seal tuli kiirus maha võtta, kehtis möödasõidukeeld ja otse tee kõrval asus põõsaste vahel kirik. Tunamullu valmis aga neljarealine maanteelõik, mis juhib liiklusvoo Anna kihelkonna keskusest mööda. Mille poolest võiksime aga veel Anna kihelkonda tunda?
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Eesti ühe väikseima kihelkonna tekkelugu on tänapäeva maanteede seisukohalt vaadatuna mõistetamatu: Anna kiriku juurest on Paide Püha Risti kirikuni linnulennult vaid umbes 13 km. Praeguste jalgteede järgi on pühakojad üksteisest umbes kolme tunni jalutamise kaugusel. Miks siis pidi otse Paide külje alla eraldi kihelkonna looma?
Lugu saab mõnevõrra selgemaks, kui uurida vanu kaarte ja maastikku. Nimelt koosneb Anna kihelkond õigupoolest soosaarte rühmadest, mis on üksteisest ja teistest asustusaladest eraldatud vesise maaga. Roosna-Alliku allikatest alguse saav Pärnu jõgi lõikab Anna ära idapoolsest Peetri kihelkonnast ja ka Paidest. Pärnu jõgi ise on siin küll veel kitsas vonklev oja, kuid seda ümbritsevad laiad soised alad olid vanal ajal raskesti läbitavad. Kirdesse jääva Järva-Madise kihelkonna piirile jääb Jägala jõgi ja selle taga asuvad suured rabad: Iiripillisaare, Tõugussaare, Tartussaare, Lõhmu ja teised. Sealt ei ole praegugi mingit läbipääsu.
Ühendus ei ole kuigi hea ka läänes piirneva Türi ja loodes oleva Kose kihelkonnaga. Türist eraldavad Annat Reopalu jõe ümbruse vesised metsalaamad. Kose poole viiv Tallinna maantee keksles aga ühelt soosaarelt teisele ja polnud paar sajandit tagasi samuti alati läbitav, vähemalt mitte kevadise ja sügisese suurvee ajal. Anna oli küll tähtis taliteede keskus, kuid mõeldes ajaloolisele transpordivõrgustikule tuleb meeles pidada, et seni, kuni 1937. aastal valmis lõplikult Kärevere sild, kulges Tallinna ja Tartu vaheline liiklus piki Piibe maanteed.